UHULUMENI uzohlinzeka ngoR38.5 billion amabhizinisi nezakhamuzi ngezindlela ezihlukene ngenxa yezibhelu zokutapa ezibheduke KwaZulu-Natali nakwezinye izindawo zeGauteng emasontweni amathathu edlule.
“BENGIFUNA ukuqhamuka nomkhiqizo owehlukile, okhiqizwe eNingizimu Afrika nozoqhakambisa ubuhle nemvelo yezwekazi i-Afrika.”
UKUVUSELELA izakhiwo ezicekele phansi KwaZulu-Natali naseGauteng kuzodinga izinhlelo ezihlukene zikahulumeni nemboni yamabhizinisi ezimele. Kunezinkulungwane zamabhizinisi amancane okuphelile ngazo kanjalo nezinkampani ezinkulu.
NJENGOBA amaphaphu esethe ukwehla ezweni, namhlanje ngithanda sibheke isihloko okuthiwa phecelezi yi-design thinking. Sisho indlela ethile yokucabanga ukuze uqhamuke nesisombululo enkingeni ongba nayo ebhizinisini.
EQALA ukungena kwezolimo ngo-2006 wayegxile ekulimeni ummbila neklabishi. Ngokuqhubeka kwesikhathi wawuyeka ummbila, wagxila kwezinye izinhlobo zamaveji.
UTHANDO lokudweba luqale ngenkathi esafunda isikole edweba ayefunda nabo abakhiphe njengoba benjalo. Nokho uthe eseqede isikole akangafundela izifundo zokucija lesi siphiwo njengoba abhalisela izifundo zokukhangisa, i-marketing.
KWAKUMCHAZA ukubona indlela uyise ayehlonishwa futhi ejatshulelwa ngayo yizingane azifundisayo nayezifundisile uma zihlangana. Kwamenza walangazelela ukuba wuthisha uma esemdala.
“NSUKU ZONKE abantu kumele badle, kungaba yisekuseni, yisemini noma ebusuku. Zonke izinsuku nangazo zonke izimpelasonto, umuntu egubha into ethile kungaba wusuku lokuzalwa noma okuthile akuzuzile, konke lokho kudinga ukudla, ikhekhe nesiphuzo esizohambisana nakho.”
Usemncane wawuphiwa imali?
Yebo, nganginikwa imali kusukela ngifunda amabanga aphansi ngaze ngafika emabangeni aphezulu. (Ngenza) amabanga aphansi nganginikwa uR5, kwathi sengifunda amabanga aphezulu ngaqala nganikwa uR10.
UWUMUNTU ohlale ezihlupha ngokuthi uhlobo nohlobo lomkhiqizo lwakheke noma lwenziwa kanjani. Loku kuzihlupha ngolwazi yikona okumenze wafisa uzicija ngokuthi iwayini livutshelwa kanjani.
IZINKAMPANI eziningi sezikhiphe imiyalezo ezibophezelayo ekwakheni kabusha nasekuvuseleleni izitolo ezilimale ngenxa yezibhelu zangesonto eledlule. Nokho bakhona abazophosa ithawula kanti akufanele basolwe abasolwe ngalokho. Usho kanje ungoti wemboni yezakhiwo, uNksz uLynette Ntuli, oyisikhulu esiphezulu se-Innate Investment Solutions.
UKUNAKEKELA izinwele zemvelo yinto abanye abayibona inzima nokungakho begcina bezifaka amakhemikhali okuzithambisa ukuze zingabi buhlungu. Yiloku kanye lokhu okwakhuthaza umnikazi wenkampani yemithi yezinwele.
SEKUPHELE isikhathi esingaphezu konyaka manje siphila nobhubhane iCOVID-19 kanti leli sonto eliphelile selisilethele inkinga entsha – izibhelu ebezithe chithi saka.
NGESONTO elidlule ngithinte indaba ebucayi yokucekelwa phansi kwempahla nomnotho ikakhulukazi KwaZulu-Natali naseGauteng. Siyabonga ukuthi izibhelu ebezikhungethe lezi zifundazwe sezithe ukudamba. Manje-ke yini esibhekeke ukuthi siyenze ukulungisa isimo?
EMVA kokuqashwa iminyaka engaphezu kwewu-16 wayesefuna enye into azoziphilisa ngayo futhi wayazi ukuthi leyo nto kuzoba wukuzisebenza. Waqala wenza ucwaningo ngaphambi kokuyeka emsebenzini ebheka ukuthi yimuphi umkhakha angangena kuwona.
“BAYISHISILE indawo yami kodwa abalushisanga uthando lwami. Ngizovuka noma ngingazi ukuthi kuzongithatha isikhathi esingakanani kodwa khona ngizovuka. Okubuhlungu nje wukuthi ukushayeka kwami wukushayeka (kwezisebenzi zami) futhi uma ngithatha isikhathi eside ukuvuka kusho ukuthi (nazo zizohlupheka) isikhathi eside.”
UMUNTU nomuntu ube nephupho kodwa ubizo lwakhe ngeke alubalekele. Kube njalo nakumphaquli wobuso futhi onebhizinisi lezimonyo waseMlaza, eThekwini. Wafundela omunye umkhakha ukufeza iphupho lakhe kepha namuhla usengene shi emkhakheni ohlukile kunalowo awufundela esikoleni.
UMNOTHO waKwaZulu-Natali nasezingxenyeni zaseGauteng ezithintwe yizibhelu ezicekele phansi ingqalasizinda kwatatshwa impahla ezitolo uzobuyela esimweni maduze ngoba nezinkampani ezinkulu zizosizwa wumshwalense.
Usemncane wawuphiwa imali?
Lutho! Ngangingayiphathi ngisho nasesikoleni; kangangokuthi ngisho nabangani engagcina ngijwayelana nabo esikoleni ababenjengami, mina nabo sasingenayo imali njengezinye izingane esikoleni.
OMUNYE wabadayisi basemgwaqweni onetafula esangweni lokuphuma eSiyaya, eMgungundlovu, KwaZulu-Natali, useneminyaka ecela ku-35 ondla umndeni wakhe ngalo njengoba edayisa amaveji kulona.
KUSENZIMA nokuchaza kahle ngobukhulu bomonakalo owenzeke kugqekezwa isakhiwo sebhizinisi labo lokuhlanza amanzi bese bewakhiqiza esewuhlobo lwe-still ne-alkaline kuMnu uMondli Xaba waseRichards Bay, eNyakatho yeKwaZulu-Natali.
NGIBHALA le ngosi inhliziyo yami igobhoza igazi ngezenzo zobelelesi nokulinyazwa kwempahla esizibone KwaZulu-Natali naseGauteng. Sesivaleleke ezindlini njengeziboshwa ezweni lobabamkhulu. Okubuhlungu kakhulu wukuthi umnotho waseNingizimu Afrika usuwile futhi kusazoba nobubha nokukhala nokugedla kwamazinyo okukhulu.
NGIVAME ukuthi indaba ayikho ekuqineni kwamandla erandi kodwa isuke ilele emalini yakwamanye amazwe esihlale sibheka ukwehla nokwenyuka kwayo.
“NGAHLALA phansi ngacabanga ngabuka ukuthi kumele kube khona engikwenzayo. Bese ngikhathele wukuthenga ngisho nohlobo lokudla engingazikhiqizela kona ngokwami.”
KUMQOKA ukuthi abantu baqonde ukusebenza kwenzalo ezala phezu kwenye, phecelezi i-compound interest, umhlomulo wentela nokuthi asebenza kanjani amandla emali ngomuso, phecelezi i-future inflation, uma belungiselela umhlalaphansi.
UYAKUTHANDA ukudla okumnandi futhi okuhlelwe kahle. Uyakuthanda nokuphekela abantu kodwa wayazi ukuthi uma esungula ibhizinisi lokupheka ufisa elizogxila enyameni, lihlanganise abantu kodwa lihluke kokwejwayelekile.
KUWUKUQHATHA nokufakela amabhizinisi asafufusa ingcindezi ukuwathwesa ijoka lokuthi kumele asungule imisebenzi. Amabhizinisi amancane kumele agxile ekutheni enze inzuzo bese kuthi ngenxa yaleyo nzuzo asengavela amathuba emisebenzi.
UBANI ongacabanga ukuthi amafosi ezicathulo newuli kungagcina kwakhe ibhizinisi elondla umndeni womuntu? Kwabanye cishe wumqondo ongeke ufike lona. Kodwa ibhizinisi lamacici lentokazi esencane liqalwe kanjalo.
Usemncane wawuphiwa imali noma cha?
Lutho mntakababa, sasingaphiwa nhlobo imali ekhaya. Uma kuthuke kwaqabukela kwaba khona isihlobo esingiphe imali, ngangiyibeka ngiyisebenzise ukuthenga izimpahla zokugqoka esikoleni.
UBUHLUNGU bokungakwazi ukuthenga ingubo entsha yokuya emcimbini yinto abanye abantu besifazane abake babuzwe. Kokunye basuke bengenamali yokuthenga kanti kwenye inkathi wukuthi izimpahla ezikhona aziwufanele umcimbi abamenywe kuyona.
UMNYANGO wezeziMali umemezele kuleli sonto ukuthi kunqunywe ngokusemthethweni ukukhushulwa kwemali umuntu avumeleke ukuyikhipha esikhwameni sempesheni esizimele uma kuyisikhwama angasasikhokheli.
AKUJWAYELEKILE ukuthi umuntu ongenalwazi lwento ethile futhi angayifundelanga agcine esefana nochwepheshe kuyona. Nokho kunjalo kumnikazi webhizinisi lokuphaqula abesifazane nabesilisa ukuze babukeke kahle.
NGISHILO ngesonto eledlule ukuthi ukunqunywa kwesikhathi esithile sokuvalwa kwezwe kukhombisa ukuthi uhulumeni ucabangisisile ukuze abhalansise ubungozi nemihlomulo yemizamo ehlukene. Loku kungcono kunokuvalwa kwezwe okunganqunyelwe sikhathi, okuvele kuvale amabhizinisi ngisho kungasabhekwanga ubungozi bawo nemiphumela yaloko kuvalwa.
UKUSHINTSHWA kwemigomo yokusebenza kwezamabhizinisi ngenxa yesiwombe sesithathu seCOVID-19 kubeka iNingizimu Afrika, i-Afrika nomhlaba wonke kwenye ingcindezi ebingalindelekile kwezomnotho, ikakhulukazi emabhizinisini amancane ezweni.
UKUSHISEKELA ukungena kwezamabhizinisi njengomndeni ngesinye sezizathu esenze izelamani zasungula ibhizinisi lokufuya izinkukhu.
WAKHULA engenaphupho. Mhlawumbe kwakufanele ngoba inkungu yayisathe mbo, nakhu wayeseyintombazanyana emsulwa, ingakawazi umhlaba. Kepha namhlanje iphupho lakhe licace bha egameni lenkampani yakhe – i-Intentionally Elegant Publishing.
EMVA kweminyaka ewu-20 esungule futhi wakhulisa amabhizinisi amabili ayeqhuba kahle, wanquma ukuyofundela ukuphathwa kwamabhizinisi.
UQALE eneminyaka ewu-17 ukuba nothando lokuzisebenza nokwakha amathuba omsebenzi.
Usemncane wawuphiwa imali noma cha?
Cha. Ngangiye nginikwe uR2 uma ngingasiphethe isikhaf’tini esikoleni.
KUSUKELA ngonyaka odlule ubemandla ezinkundleni zokuxhumana encoma isithukuthuku sakhe ngoba ubejatshuliswa wumuzi oyisitezi awakhile.
KUMQOKA ukuthi iBhange loMbuso lihlale lizimele, libe nesithunzi futhi uma lenza izinqumo lingabuswa wukuthi umoya uvunguzela ngakuphi kodwa izinqumo elizenzayo kumele zilawulwe wukuthi yini elungele isimo somnotho salelo zwe.
ULULEKWE wuyise ukuthi akangapholisi maseko ngokuqala ibhizinisi ngoba usezibonile ukuthi unothando lwalo. Le ntokazi isilandelile lesi seluleko njengoba isinenkampani ethi yona nakuba ineminyaka ewu-17.
IMPI yobhubhane iCOVID-19 iyonqotshwa ngokuthi kugonywe abantu ngokushesha. Ngesonto eledlule umNyango wezeMpilo nobambisene nabo bakwazile ukunyusa amasokisi kulolu hlelo futhi ngiyabancoma.
KULE ngosi ngifisa sibheke indaba yomthetho wobunikazi kwezamabhizinisi, phecelezi i-intellectual property law.
Imboni yezolimo ibanzi futhi miningi imisebenzi ekhona kuyona, ngale kokulima emasimini abaningi abaye bacabange ukuthi kuphelela khona. Masonto onke sibhala ngabalimi abasebancane. Izindaba zabo ziveza ukuthi yimboni ebanzi nenamathuba amaningi.
UQASHELWE ukusebenza nabalimi abasafufusa njengoba kumele abatholele amathuba nezinye izinto ezingabasiza. Kodwa isifiso sakhe esikhulu wukuthi mhlazane eshiya kulo msebenzi kube wukuthi akasekho umlimi okuthiwa usafufusa ngoba lokhu kubuye kusetshenziswe ngisho kungafanele.
UKUNTENGA komnotho nezinga eliphezulu lokudilizwa kwabantu emsebenzini ngenxa yokuvalwa kwezwe kumgqugquzele ukuthi aqale ibhizinisi lomndeni lokulima.
SESIPHELILE isikhathi sokuthi abantu abamnyama beloku bengabalimi abancane abalimela ukuzidllela bona nokudayisa endaweni into engatheni kodwa kumele nabo babeyingxenye yabalimi abakhulu ababamba iqhaza elibonakalayo.
WACISHE wadikibala waphelelwa wumdlandla webhizinisi umlimi osemncane osezakhele udumo ngokudayisa izinkukhu. UNksz uSne Ngubane usephenduke iqhawekazi nesibonelo entsheni yangakubo eKuthukuzeni, eManguzi.
UFUNDE ukuba wumholi esakhula njengoba ethi ukuba yingane yokuqala kwenza ukuthi abazali bakhe bangamtotosi kusukela eneminyaka eyisikhombisa.
ESEPHOTHULE umatikuletsheni wathola itoho lokuba wumabhalane nelokuba wuthisha ukuze ezoqongelela imali yokuya enyuvesi. Kubangani bakhe abase bevele besenyuvesi kukhona ababemxoxela ngendlela i-Accounting elikhuni ngayo futhi babethi akekho ophothula iziqu zakhona ngesikhathi esibekiwe okuyiminyaka emithathu.
UTHANDO lokunakekela abantu abagulayo nokukhathalela iziguli yilona olwaqala uthando lokugxila kwezempilo esemncane.
Usemncane wawuphiwa imali noma cha? Yebo. Ngisemncane abazali bami babenomusa ngendlela ababengeseka ngayo kwezezimali. Uqale nini ukuba ne-akhawunti yasebhange? Ngavula i-akhawunti yami yokuqala ngenkathi sengizohamba ekhaya ngiphikelele enyuvesi. Uma ucabanga … Read More
KWAKUYIVELAKANCANE ukuthengwa kwesinkwa kubo ngenxa yokuthi uninakhulu owamkhulisa wayevele axove inhlama kwenziwe amagwinya nojeqe.
UDkt uJabulane Albert Mabuza ubewumphathi wami! Samncenga, wagcina evumile ukuba yinxusa losomabhizinisi bonke ngokuba wumengameli weBusiness Unity South Africa (iBUSA), weCEOP Initiative nosihlalo weBusiness Leadership South Africa (iBLSA).
UKUNGAKUTHOLI okokugcoba okufanele isikhumba sakhe kwaholela ekutheni agcine eseqala ibhizinisi lokuhlanganisa amafutha ngoba ebheka isimonyo esimfanele.
NGOMSOMBULUKO sivalelise enye yezingqalabutho zamabhizinisi, neyake yaba wusihlalo weBusiness Leadership South Africa (iBLSA), uMnu uJabu Mabuza. UMabuza usize ukuthi osomabhizinisi babe nezwi ngesikhathi sokugwamandwa kombuso.
NAMHLANJE ngithanda sibheke ukuthi uwusomabhizinisi ubhekana kanjani nendaba yamacala enkampanini yakho. Yiziphi izinyathelo okumele uzilandele uma kunecala ukuze liphathwe ngendlela efanele?
UKUKHULISWA ngabazali abangabalimi futhi befuyile yikona okumenze washisekela ukuba wumlimi.
UBUNGANI babo nothando lwezinto ezifanayo yikona okwenze ukuthi izinsizwa zaseThekwini zisungule ibhizinisi lokuwasha nokunakekela amateku nezicathulo elikhula ngamandla.
KUNEZINTO ezimbalwa eziqapheleka ngesikhulu esiphezulu senkampani egxile kumshwalense nezemfundo. Okokuqala wukuthi ibhizinisi lisegazini kuye. Okwesibili wukuthi unothando lwento ayenzayo. Okwesithathu, nokumqoka, wukuthi uyivulandlela endleleni yokuphatha ibhizinisi, phecelezi i-innovator. Okokugcina wukuthi uyakholelwa emandleni abantu abamnyama ebhizinisini.
INHLANZEKO yinto ekhuthazwayo ebantwin nasemakhaya. Yiyona le mfundiso eholele ekutheni abashadile basungule ibhizinisi eligxile enhlanzekweni.
Usemncane wawuphiwa imali noma cha? Ngenxa yokuthi umama ubesebenza emajalidini ehlala kude nami, kwangiphoqa ukuthi ngisheshe ngizifunele amatoto. Ngaleyo ndlela umama wayebhekana nezidingo zesikole, engingabala kuzona umfaniswano wesikole nokunye. Ngagcina … Read More
UCWANINGO alwenza ngenkathi ezihlupha ngokuthi yini ehlukile angayenza ukuze aziphilise yilona olwamfikisela ngomcabango wokuqala ibhizinisi lokupenda imidwebo yezithombe zokuhlobisa odongeni.
KWABA nemvunge ngo-Okthoba nyakenye ngenkathi uNgqongqoshe wezeziMali uMnu uTito Mboweni ememezela ukuthi uhulumeni uzophinde ulekelele inkampani yamabhanoyi ngemali.
Basebenzisa ulwazi lwezolimo, ezemvelo nomhlabathi ukusiza abalimi abasafufusa nabadayisi basemgwaqweni. USLINDILE KHANYILE uxoxe nomunye wabo
LANGA limbe esafunda isikole samabanga aphezulu eduze kwalapho ayefunda khona kwakwakhiwa inxanxathela yezitolo entsha eduze omfula.
AKUKAPHELI sikhathi esingakanani luzelwe “usana” lwakhe olusha kodwa selwaziwa emadolobheni amaningi eNingizimu Afrika kanti naye usaziwa njengo“Babes we-curry paste” ngenxa yokuthengwa ubuthaphuthaphu kwe-curry paste azihlanganisele yona.
ESAQASHIWE wayesebenzela isikhondlakhondla esikhiqiza izimpahla ezinhlobonhlobo ezisetshenziswa ngabathengi, i-Unilever. Kodwa nangaleso sikhathi wayazi ukuthi ngelinye ilanga uyophuma ayozimela ngoba uthando lokuzisebenza lwaqala esemncane.
UHULUMENI usuqoke iTakatso Consortium njengenkampani ezimele esizobambisana nawo ukuvuselela inkampani yamabhanoyi iSouth African Airways (iSAA). Lesi simemezelo sisho ukuthi u-51% weSAA usuphethwe yinkampani ezimele.
UQALE ukubhaka ngoba echitha isizungu emva kokungawutholi umsebenzi eseqede ukuqeqeshwa. Wayenzela umndeni nabangani bakhe nobekuthi uma bemncoma bavele bamkhuthaze ukuthi akawadayise amakhekhe ngoba ehla esiphundu.
SENIDLILE kodwa? Lona wumbuzo osudume iNingizimu Afrika yonke ngenxa kasomabhizinisi nompheki ongaconsi phansi kwabaningi.
KUNEZIMPAWU eziletha ithemba ngokuvuka komnotho eNingizimu Afrika kodwa ukuqhubeka kokucinywa kukagesi kuyalishabalalisa leli themba ngoba kubonakala ukucinywa kukagesi kuyinto esazoqhubeka.
UTHANDO lokusiza abantu ngolwazi lwaqala esemncane ngoba ebona ukushoda kolwazi emiphakathini yabantu abamnyama.
NGO-EPHRELI besigubha iminyaka ewu-27 sathola inkululeko neminyaka ewu-25 kwasayinwa umthethosisekelo wethu. Kodwa umsebenzi wokuguqula umnotho owawuqalwe njengengxenye yesivumelwano sezepolitiki ubonakala uhlehlela emuva.
NAMHLANJE ngithanda sibheke ukuthi yiziphi izinyathelo okufanele uzithathe uma wenza inhlolokhono yomuntu noma abantu ofisa ukubaqasha enkampanini yakho.
USALOKU emangale njalo uma eqhathanisa izinga asekulona emkhakheni wezolimo nempilo akhule ngaphansi kwayo eNingizimu Afrika osewumcwaningi emkhakheni wezolimo eSwiss Institute eSwitzerland.
KUKHUTHAZWA abalimi abayintsha ukuthi bangenele umncintiswano womlimi omncane ovelele i-Agri SA National Young Farmer of the Year.
KUSUKELA ngo-2006 kuze kube wu-2016 uvule futhi wawisa amabhizinisi amathathu. Emva kokuwa kwelesithathu, kwavaleka nenhlanhla yokuthola umsebenzi ebiyaye imtakule ngezinye izikhathi uma esewise ibhizinisi.
UMLOBI, umsunguli wephephandaba nesishabasheki sezilimi zomdabu sikholwa wukuthi nakuba ubandlululo lwaluyinto embi kodwa lwalunakho okubili okuthathu okuhle.
IZIBALO yisifundo abantu abaningi abangasithandi ngoba bathi kunzima ukusiphasa. Kodwa kunensizwa ethanda lesi sifundo kangangokuthi isisungule ibhizinisi lokwenza abantu ukuthi basithande.
YIZE umNyango wezoLimo, ukuBuyiswa koMhlaba nokuThuthukiswa kweziNdawo zaseMakhaya usubuyisele u-50% womhlaba kahulumeni ukuthi ulinywe kodwa ukwesekwa kwabalimi abasha nokudluliselwa komhlaba ngokupheleyo kusazoba yizinto ezisazomhlupha ungqongqoshe walo mnyango.
NAMHLANJE ngithanda sibheke ukuthi yiziphi ezinye zezingqinamba ezenza ukuthi abantu abaqala amabhizinisi bangakutholi ukuxhaswa abakufunayo.
UDABA lobunikazi bempahla lubuye libe yibhola lomnqakiswano losopolitiki eliqhatha abacebile nabantulayo. Ngenkathi siphikisana ngezinto kulula ukuthi sikhohlwe yiqhaza lamalungelo ukuthi izinto zisungulwa kanjani, hhayi ukuthi zabiwa kanjani.
WAQALA evubela ikhofi esebenzela enye yezinkampani ezihamba phambili ekukhiqizeni ikhofi kanti manje usenekhofi elithi yena. UMnu uSihle Magubane usizwe wukubekezela ngenkathi elinde izinto ukuthi zihlangane njengoba esenekhofi lakhe iSihle’s Brew, nokuyikhofi lokuqala lomuntu omnyama eNingizimu Afrika.
ULWAZI olunzulu, amacebo nakho konke okudingekayo ukuze ukwazi ukungena kwezolimo ngezinye zezinto ezihlabahlosile ezigqame esigcawini sokuqala sokucijana ngolwazi ngamathuba akhona kule ndima.
WAYEFISA ukufundela ukudweba amapulani ezindlu kodwa kwaba nezimo zempilo ezingavumanga nokwagcina ngokuthi abhalisele i-interior design ngoba ethi ufuna into ethi ayicishe isondelana naleli phupho lakhe.
UMHOLI ukwazi ukuzuza izinto ezinhle nezinkulu uma enobudlelwano obuhle nabambisene nabo ngoba akuyena ngqo owenza umsebenzi kodwa yilabo abasuke bengaphansi kwakhe. Ngakho kumqoka ukuba nobudlelwano obuhle nobaholayo, ukwazi abakulindele kuwena futhi ukuhloniphe kanti nezwi lakho ulisebenzise.
INTOMBAZANE yaseNewlands, eThekwini, KwaZulu-Natali, liyavuthwa ibhizinisi layo lokupheka nokubhaka.
EKHULA wayazi ukuthi unesifiso sokujimisa abantu noma ayengaqondi kahle ukuthi wumsebenzi owenziwa kanjani futhi ofundelwa kuphi. Kodwa wathi uma eyibika indaba kunina akangayizwa kahle wase ekhetha omunye umkhakha.
NGOJUNI wango-2017 umhlangano weKomiti lasePhalamende eliqondene nokuBambisana nobuHoli beNdabuko lezwa ukuthi ikhomishini eqokwe ukuxazulula imibango ethinta ubuholi bendabuko isithole amacala awu-1 224.
EMVA kokugajwa wuthando lomdlalo wegalofu, uNksz u-Innocentia Motau unqume ukwengeza izimpahla zokugqoka ezizohambisana nalo mdlalo, okhonzwe ngabantu abadla izambane likapondo.
NAMUHLA akesibheke indaba yokuthembela emthonjeni owodwa uma singosomabhizinisi. Ngiye ngiphatheke kabi ukubona inqwaba yabantu bakithi enamabhizinisi ahamba kahle, izinto ziwavuma kodwa uthole ukuthi abanalwazi lokuthi bangayitshala kuphi imali yabo ukuze izale.
SIYIZINHLANGANO ezimele osomabhizinisi sihlale siphikisana ngokuthi kumele kube nezinguquko ezinqala ukuze umnotho waseNingizimu Afrika ukhule. Loko kusho ukuguqula izinto kusetshenziswa imigomo ekhona.
UMLIMI waseLimpopo ukhathazekile ngokuthi ukukhula kwebhizinisi lakhe kuzonqindwa wukungabi nobuchwepheshe besimanje. Uthi loku kusalela emuva kudalwa wukuntula imali yokuthuthukisa ubuchwepheshe abusebenzisayo.
INDABA yaqala ngemva kokuthi abafana bandawonye beyoshaywa wumoya. Kulelo holidi labo ngo-2016 ithuba lokuqala ibhizinisi laziveza. Namuhla ibhizinisi selihlangene wena owabona sekuhlangana amalahle omlilo.
KUHLE ukuqala into uyiqede, kungakhathaleki ukuthi kukuthatha isikhathi esingakanani. Lena ngenye yezinto akholelwa kuzo oyisikhulu esiphezulu seBusiness Leadership South Africa (i-BLSA).
UVUKE wazithatha phezu kokucikiza kwebhizinisi ngenxa yobhubhane iCovid-19 umsiki wengqephu waseThekwini onesitayela esihlukile.
INGOMA yomculi wekwaito osashona uMandoza eyashisa izikhotha ngama-’90s yayithi “Uzoyithola kanjani uhlel’ ekhoneni”. Yize le ngoma yayidle nangesigubhu esisukumisa ngisho nesinedolo, umyalezo wayo wawucace bha futhi unesifundo.
NAKUBA ewumuntu onesipiliyoni sokudayisa nokukhangisa kodwa naye uke wabhekana nezingqinamba ezijwayelekile kosomabhizinisi abasafufusa eNingizimu Afrika, kangangokuthi uke wangabi nakhaya kabili ezama ukuhlenga ibhizinisi.
<p>Javascript not detected. Javascript required for this site to function. Please enable it in your browser settings and refresh this page.</p>
To provide the best experiences, we use technologies like cookies to store and/or access device information. Consenting to these technologies will allow us to process data such as browsing behavior or unique IDs on this site. Not consenting or withdrawing consent, may adversely affect certain features and functions.
The technical storage or access is strictly necessary for the legitimate purpose of enabling the use of a specific service explicitly requested by the subscriber or user, or for the sole purpose of carrying out the transmission of a communication over an electronic communications network.
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
The technical storage or access that is used exclusively for statistical purposes.
The technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Manage consent