Okuhle kodwa ngo-2024 bosomabhizinisi, kuloba uNtokozo Biyela
SESIFIKE ekupheleni kwango-2023, amabombo asebheke ku-2024. Loku kusho ukuthi kufanele sivale lo nyaka ngomfutho bese sivula ozayo ngomfutho.
SESIZE safika enyangeni yokuphothula u-2023. Ngiyathemba kuningi enikufundile kule ngosi. Njengoba nazi ukuthi uma sesifike kuDisemba sithanda ukunigqugquzela ukuthi nicophelele ngalesi sikhathi, ningenise imali, kunokuyimosha.
KULELI sonto ngithanda sibheke isimo esibucayi esizithola sikusona siyiNingizimu Afrika.
KULELI sonto ngithanda sibheke udaba lwamachweba aKwaZulu-Natali angasebenzi ngendlela efanele, okudala inkinga yokuthutha izimpahla eziya kwamanye amazwe nezingena ezweni.
NGIYANIBINGELELA ngothi lwenu bosomabhizinisi. Ngiyethemba ukuthi nisachichima injabulo emva kokuphumelela kwamaBhokobhoko emdlalweni wabo wamanqamu neNew Zealand. Sithi nje halala mabhokobhoko.
KULELI sonto ngithanda sikhulume ngocwaningo olwenziwe abakwaNedbank ngesimo semiqondo yosomabhizinisi eNingizimu Afrika, oluveze ukuthi osomabhizinisi bakuleli zwe bathwele kanzima uma kuqhathaniswa nosomabhizinisi bakwamanye amazwe emabhizinisini.
KULE ngosi ngithi ake sibuke indaba yomkhuhlane wezinyoni i-avian flu esiholele ekushodeni kwamaqanda ezweni lonke.
KULELI sonto ngithanda sibheke ukuthi iyiphi indlela engcono yokusiza osomabhizinisi abancane abasabalele kulo lonke likaMthaniya.
NGITHANDA sibheke ukuthi isimo sokufa kwengqalasizinda sikuphazamisa kanjani ukusebenza kosomabhizinisi.
KULELI sonto ngithanda sibheke indaba yabantu bokufika abanamabhizinisi eNingizimu Afrika.
KULELI sonto ngithanda sibheke ukuthi yimaphi amathuba akhona ezimbonini yokuvakasha nekaqedisizungu.
KULELI sonto ngifisa sibheke ukuthi yiluphi uhlobo lwebhizinisi ongaluqala ngoR1 000 noma ngemali engaphansi kwaleyo.
KULELI sonto ngithanda sikhulume ngokuthi ububona kanjani ubuhlakani bomholi oqatha uma isimo sesibheda.
YISONTO leli elimqoka kakhulu emazweni aseNingizimu ye-Afrika. Lawa ngamazwe abuye abizwe ngeSouthern African Development Community (iSADC).
KULELI sonto ngithanda sibheke indaba yengqungquthela yeBRICS ezobanjelwa lapha eNingizimu Afrika ngesonto elizayo.
KULELI sonto ngithanda sibheke umthetho omusha osuthanda ukusabalala obizwa ngokuthi Umthetho wama-emoji, phecelezi, Emoji Law.
KULELI sonto ngithanda sibheke isehlakalo esenzeke eGoli ngesikhathi kuqhuma umgwaqo kwalimala abantu, izimoto nengqalasizinda.
KUFANELE abantu abamnyama bangeni shi ebhizinisini lokusungula izikole ezizimele ezizobambisana nohulumeni ukuthuthukisa imfundo yezingane ezimnyama, ikakhulukazi ezindaweni ezisemakhaya.
KULELI sonto ngithanda ukugqugquzela wena somabhizinisi ukuthi uhlanganyele nabanye osomabhizinisi bangakini, nihlangane noma kanye ngenyanga ukuzoxoxa ngezamabhizinisi.
EZINSUKWINI ezintathu ezedlule kushiswe amaloli athutha izimpahla awu-15 ezifundazweni ezintathu.
NAMHLANJE ngithanda sibheke indaba yama-business forum asegcwele izwe lonke adle ngokuphanga imisebenzi embonini yokwakha.
ISIFIKILE inyanga lapho izinhlelo eziningi ezenziwayo zigxila ikakhulukazi entsheni yezwe. Sonke siyazi ukuthi yiningi intsha engasebenzi, yiningi futhi intsha efundile kodwa ihleli emakhaya neziqu, imisebenzi ayikho.
NANSI indaba engithanda siyibhekisise kuleli sonto engibona sengathi osomabhizinisi abaningi abayinakile ukuthi inomphumela omkhulu ekutheni amabhizinisi abo angafinyeleli ezingeni abafisa afinyelele kulona.
KULE ngosi ngithanda sibheke udaba lwama“bhanoyi”, phecelezi ama-pyramid scheme.
KULELI sonto kunodaba olungihlabe umxhwele lwensizwa yakwaJacobs uNigel, engahlangana nayo ngonyaka odlule.
KULELI sonto ngithanda sibukisise futhi sicubungule kahle indaba yokuthi singabazali kumele sisukume sakhe ulwazi lwabantwana bethu ngamabhizinisi. Cha, loku akusho ukuthi wonke umntwana uzokhula abe wusomabhizinisi.
NAMHLANJE ngithanda sibheke isasasa esilibone ezinsukwini ezedlule ngesiphuzo esisanganise abantu abaningi emhlabeni nesesinedumela naseNingizimu Afrika.
KULELI sonto ngithanda sibhekisise udaba lwe-Artificial Intelligence (i-AI) neChatGPT. Mhlawumbe abanye bayazibuza ukuthi yini kambe yini iChatGPT ngoba i-AI sake sakhuluma ngayo.
NGESONTO elidlule uMengameli uMnu uCyril Ramaphosa usayine ukuchibiyela umthetho okhuthaza ukuthi kunikwe bonke abantu amathuba uma kuqashwa i-Employment Equity Amendment Bill of 2020.
KULE ngosi ngithanda sixoxe ngokuhle okwenziwa ngamanyuvesi, ikakhulukazi iNyuvesi yakwaZulu-Natali.
BAFUNDI bale ngosi ngiyathemba nisagcinekile kuzo zonke lezi zivunguvungu esizibona zenzeka emnothweni, kwipolitiki nemvelo.
Javascript not detected. Javascript required for this site to function. Please enable it in your browser settings and refresh this page.
To provide the best experiences, we use technologies like cookies to store and/or access device information. Consenting to these technologies will allow us to process data such as browsing behavior or unique IDs on this site. Not consenting or withdrawing consent, may adversely affect certain features and functions.
The technical storage or access is strictly necessary for the legitimate purpose of enabling the use of a specific service explicitly requested by the subscriber or user, or for the sole purpose of carrying out the transmission of a communication over an electronic communications network.
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
The technical storage or access that is used exclusively for statistical purposes.
The technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Manage consent