Kuzoliwa nemicikilisho kahulumeni ekhinyabeza amabhizinisi asafufusa

UHULUMENI usumemezele olunye uhlelo ohlose ngalo ukuphucula indawo okusebenzela kuyo osomabhizinisi abancane. Ngesikhathi wethula iSabelomali saphakathi nonyaka wezimali i-Medium-Term Budget Policy Statement (i-MTBPS), umNyango weziMali uthe kuzoqeqeshwa abantu komasipala.

‘U-Chief of Staff’ uhambe ephoxekile ngokushintsha kwabaholi benkululeko, kuloba uBuyani Mhlongo

UBHUT’ Mi Hlatshwayo wayeyikonke engangikudinga ngenkathi ngingena esigabeni sokubawumuntu omdala ngo-1998. Ngaphambi kwaloko, ngangimbonela kude uma benomlingani wakhe uMama uGugu Ngcobo bezosibuka sizilolonga eNtuzuma, enyakatho yaseThekwini.

URamaphosa noKhongolose babhekene nenkanankana yobambiswano ngokusimama komnotho, kuloba uJabulani Sikhakhane

LIKHULU ithemba ngekusasa lomnotho weNingizimu Afrika uhulumeni, oholwa wuMengameli uCyril Ramaphosa, olibeka empumelelweni yokuphatha izintambo zombuso ngokubambisana kwamaqembu epolitiki.

‘Yize sinezinto ezinqindayo kodwa iSabelomali sibeka eqhulwini izinto ezibalulekile’

I-BUSINESS Leadership South Africa (iBLSA) iyamncoma uNgqongqoshe weziMali uMnu u-Enoch Godongwana ngokukhipha iSabelomali esifanele esitshengisa ukucophelela kodwa futhi siyise imali ezindaweni ezifanele ezizokhulisa umnotho ngokuhamba kwesikhathi.

Umnotho ngeke usakhula ngendlela ebilindelwe

UMNOTHO waseNingizimu Afrika sekulindeleke ukuthi ukhule ngo-1.1% kulo nyaka, esikhundleni sika-1.3% owawubikezelwe kwiSabelomali ngoFebhuwari kanti nemali esizongeniswa wuhulumeni kulo nyaka wezimali u-2024/25 sekulindeleke ukuthi inciphe ngoR17.7 billion. Loku sekunyuse nemali uhulumeni ozoshoda ngayo ngoR34.7bn.

I-B20 neG20 yithuba lokukhangisa ngamava obuholi beNingizimu Afrika emhlabeni jikelele, kuloba uBusi Mavuso

ENYE yezinto ezigqame engqungqutheleni yeB20 ebiseSao Paulo, eBrazil, ngesonto elidlule wukuthi izinkinga zeNingizimu Afrika azikhungethe yona kuphela, namanye amazwe amaningi abhekene nezinkinga ezijulile ezifana nalezi nathi esibhekene nazo.

Umfelandawonye wabesifazane basemakhaya ukhuthazwe ngendlela yakudala yokulima

KUBALULEKILE ukuqhakambisa amandla nokuzimisela abantu besifazane basemakhaya abenza umehluko emphakathini ngokulima.

ITheku lixhase amabhizinisi aselokishini ngezenzo ngeDBF

OSOMABHIZINI abasafufusa bahlonyiswe ngolwazi lokuthuthukisa amabhizinisi abo embukisweni iSouth Regional Durban Business Fair (iDBF) obuKwaMnyangu Shopping Centre eMlaza, eThekwini, KwaZulu-Natali, ophothulwe izolo.

Ibhekwa ngabomvu eyesikweletu sezwe kwisabelomali 

ABAHLAZIYI bomnotho abazimele bayavumelana ngokuthi ukungakhuli komnotho waseNingizimu Afrika yiyonanto enqinda ukuthuthuka kwezwe. Nokho ababoni ngaso linye ngodaba lwesikweletu sezwe, ukusiphungula okungenye yezinto eziseqhulwini kuhulumeni.

Kuntwela ezansi ngokuphuma kwezwe kwi-grey list

ININGIZIMU Afrika isikhathule indima enkulu ekulungiseni izinto ezabalulwa yiFinancial Action Task Force (iFATF) ngesikhathi iyifaka ohlwini lamazwe athathwa njengangenayo imithetho eqine ngokwanele ukugwema ukushushumbiswa kwemali nokwenza kubelula ukuxhasa abashokobezi, phecelezi i-grey listing.

Uletha ukudla kwasesilungwini elokishini ngendawo enesitayela

ULETHELA abantu izibiliboco zokudla kwesilungu wazifaka ntshi elokishini ngokuvula indawo yokudla ngaphandle kwedepho yamabhasi yaseMlaza, eningizimu yeTheku, KwaZulu-Natali.

Umgcinimafa uyoshela abatshalimali phesheya

UMNYANGO weziMali usujube i-Absa neJP Morgan ukuthi bahlele izingxoxo nabatshalimali bakwamanye amazwe ngemva kokuthula iSabelomali saphakathi nonyaka wezimali i-Medium-Term Budget Policy Statement (iMTBPS).

Kubukeka bezohleka bodwa abathengi ngoKhisimusi

ZIYAQINA izimpawu zokuthi abantu baseNingizimu Afrika bazoba noKhisimusi ongconywana kulo nyaka, njengoba ephinde anyuka amathemba okuthi iBhange loMbuso lizokwehlisa imalimboleko ngenyanga ezayo, okuzobe kungokwesibili kulo nyaka.

I-South Regional Durban Business Fair ithuthukisa umnotho wasemalokishini

UMASIPALA waseThekwini unxusa abantu ukuthi beseke amabhizinisi endawo kwiSouth Regional Durban Business Fair (iDBF), eqala namhlanje kuya ngeSonto KwaMnyandu Shopping Centre eMlaza, eningizimu yeTheku, KwaZulu-Natali.

UMasipala waseThekwini nezinhlelo ezinqala zokusimamisa abahwebi

UMASIPALA waseThekwini usanda kwethule izinhlelo ezinqala zokuthuthukisa umnotho wabahwebi abanamatafula engqungqutheleni i-Informal Economy Development Summit.

Kuzocaca ngesonto elizayo ukuthi uGodongwana uzowusikela umbengo ongakanani owemfundo, kuloba uJabulani Sikhakhane

UNGQONGQOSHE womNyango weziMali uMnu Enoch Godongwana uzokwethula uhlaka lwesabelomali ngesonto elizayo oluzoba ngolukuqala ngaphansi kukahulumeni ophethwe ngokubambisana ngamaqembu epolitiki aholwa yi-ANC.

Amabhange asekhaleni lokumisa imboni yomshwalense ezimweni ezinzima zomnotho, kuloba uChris de Klerk

SESISIDE isikhathi manje kwanda isibalo samakhasimende aya emabhange ukuzofuna umshwalense wokungcwaba, okwengeza ekumeni kwemboni yomshwalense nakuba imali esalayo ngemva kokukhokhela izindleko yemizi yabantu ibiloku incipha ngonyaka odlule.

Kuhle ukubona imboni yezimoto igxile kwikusasa, kuloba uBusi Mavuso

IMBONI yezimoto eNingizimu Afrika ingenye yalezo ezenza okukhulu emnothweni kodwa enganakwa kangako. Kungijabulisile ukubasengqungqutheleni yaminyaka yonke yale mboni eKapa, eNtsonalanga Kapa, ngesonto elidlule lapho bekubhungwa khona ngekusasa.

Upholisa amakhanda abantu ngemigilingwane yomlingo

INSIZWA yaseMlaza, eThekwini, KwaZulu-Natali, yabona ikhono layo lokwenza umlingo ngesikhathi sokubheduka kwe-COVID-19 kanti isiziphilisa ngakho. Izichaze njengomuntu othanda ukusebenzisa ikhono layo ukuletha injabulo kwabayibukelayo.

I-PIC ibheka isikhulu esiphezulu esisha

IBHODI yePublic Investment Corporation (iPIC) isiqalile ukubheka isikhulu esiphezulu esisha esizothatha izintambo kuMnu u-Abel Sithole uma sekuphela inkontileka yakhe ngoJulayi ngonyaka ozayo.

Sebekhokhelwe uR21.4 billion abacaphuna empeshenini yabo – iSars

ABANTU baseNingizimu Afrika abafake izicelo zokucaphuna emalini yabo yempesheni ngenxa yomgomo omusha i-two-pot retirement system sebekhokhelwe uR21.4 billion kusukela uqalile kuze kube manje.

Ezokuvakasha ziphathiswe abantu abanamava

KUQOKWE owayewundunankulu waKwaZulu-Natali uMnu uSbu Ndebele ukuthi abengusihlalo weKZN Tourism and Film Authority esanda kusungulwa.

Umngani wami uMboweni ubekhaliphile, ethembekile, ewumzimb’ oqinile

AKUJWAYELEKILE ukuthi usebenzise la magama amane alandelayo: usozimali, unembeza, iqiniso, ukuthembeka uma ukhuluma ngosopolitiki lapha eNingizimu Afrika nasemhlabeni wonke.

Kufanele siqhubeke nokulungisa izinto ezikhinyabeza ukusimama komnotho, kuloba uBusi Mavuso

IZINTO ezinhle eziqhamuka noHulumeni woBumbano ziyaqhubeka. Ngesonto elidlule kushicilelwe imithetho emisha osekuzosetshenzelwa phezu kwayo ukukhipha ama-visa abasebenzi abanamakhono adingekayo nokulungisa enye yezinto ebeziyingqinamba enkulu emabhizinisini.

Uguqule amaphupho asebunganeni, wawenza ibhizinisi lokulima elichumayo

IZANDLA zentokazi esencane yaseLimpopo zazihlala zikwazi ukuzwa inhlabathi. Kusukela ekukhumbuleni kwayo kokuqala izindawo zasemakhaya ezijulile zaseKgosi, eSekhukhune, lapho ogogo bakhe babevuka ekuseni bambize futhi babendawonye behamba bebheka emhlabeni owudedangendlale.

‘UMboweni ufukule umnotho waseNingizimu Afrika’ 

UZOKHUNJULWA ngokuba ngomunye wabaholi ababenesandla esikhulu ekusimamiseni umnotho waseNingizimu, izinhlaka zawo nokubambelela ezimisweni zokukhulula abantu abamnyama uMnu uTito Mboweni, ongasekho emhlabeni. Ubeneminyaka ewu-65.

Uletha ukudla kwasesilungwini elokishini

WAKHULA engakaze azibone ewumpheki njengoba wayefisa ukuba yi-civil drafter kodwa wathi ekhula waya ngokubuka kakhulu izinhlelo zokupheka kuthelevishini wathatheka kakhulu. Ngebhizinisi lakhe lokudla uzama ukulethela abantu baselokishini abaphuma baye “esilungwini” ukuyokudla.

‘Ziyasiza izigidi eziphakela izingane ezikoleni kodwa…’

YIZE iNingizimu Afrika isikhathule indima enkulu ekunciphiseni indlala ezweni kodwa kusafanele ihlale iqaphile ngoba kunezinkomba zokuthi iyanyuka njengoba izibalo ezisanda kukhishwa yi-General Household Survey zitshengisa ukuthi inyukele ku-15.0% ngo-2023.

Ukuthuthukisa umnotho wamalokishi kudinga osopolitiki abaneso elibuka okhalweni, kuloba uJabulani Sikhakhane

IWUNDABAMLONYENI eyekusasa nentuthuko yamalokishi, ikakhulukazi ngasohlangothini lwezomnotho. Isifana nevesi uJohane 14.

Kuhle ukuthi uHulumeni woBumbano awandile ngomlomo okwesiqabetho, kuloba uBusi Mavuso

ABANTU baseNingizimu Afrika bayazi ukuthi kwenzeka izinto ezinhle uma sisebenzisana, ikakhulukazi amabhizinisi nohulumeni. I-Business Leadership South Africa (iBLSA) ikukhonze kabi ukubambisana nohulumeni noma ngabe nini uma sikwazi ukusebenzisa amakhono ethu ukuphucula indawo esisebenzela kuyo, sikhulise umnotho futhi sidale imisebenzi.

Isikole samnika umqondo webhizinisi yekota enomkhuba

WAYENZA umsebenzi wesikole lapho kwakufanele baqhamuke nohlelo lwebhizinisi kanti kuzogcina kuzaleka ibhizinisi elimsizile ngemva kokudilizwa emsebenzini. Namuhla uNksz uNeliswa Mntungwa usewumnikazi weKota 2 Nice, indawo yokudla okusheshayo yaseMgungundlovu, KwaZulu-Natali.

Bazibophezele ekutshaleni enye imali kwezinye izindlela zokuphehla ugesi 

I-STANDARD Bank Group nenkampani etshala imali kwingqalasizinda iMeridiam basanda kubhunga ngamathuba okutshala imali kwingqalasizinda yokuphehla ugesi ngezinye izindlela ezwenikazi.

Siphelile isikhathi sokukhokha ngokheshi – uKganyago

SEKUFIKE isikhathi sokuthi iNingizimu Afrika ibheke okufanele ikwenze ukuhambisana noshintsho lwangalesi sikhathi ezindleleni okukhokhwa ngazo njengoba sekukhona ama-digital currency ukuze ihlale ikwazi ukuncintisana.

Ugalagala lomqondisi wemidlalo yobuciko usolwa ngokubaleka noR26 million oyintela

UMDIDIYELI wemidlalo yethelevishini futhi owusomabhizinisi uMnu uDuma Ndlovu usolwa ngokukhwabanisa intela elinganiselwa kuR26 million. Kuleli sonto uvele enkantolo yamacala aqondene namabhizinisi iPalm Ridge Specialised Commercial Crime Court, apho ebhekene khona namacala awu-18.

Kusinda kwehlela embonini yamatekisi ngenxa yezikweletu, kuloba uJabulani Sikhakhane

BATHWELE kanzima osomatekisi, imboni eyaduma umhlaba wonke ngesikhathi sobandlululo ngokuba yindlela yabantu abamnyama yokuzizamela phezu kokucindizelwa nokuncishwa amathuba okuzithuthukisa ngokomnotho.

Izinsuku eziwu-100 zikaHulumeni woBumbano zikhomba ukubambisana okuhle namabhizinisi, kuloba uBusi Mavuso 

NGESONTO elidlule, uHulumeni woBumbano uhlanganise izinsuku eziwu-100. Umbiko wawo unokuningi okuhle. Uhulumeni omusha usuzuze izinto eziningi ezinhle futhi usize ukuthi kubenethemba lokuthi sizokwazi ukuguqula umnotho ngendlela efanele. 

Podcasts

Inqolobane

You cannot copy content of this page