Abanye bahlehla nyovane ukucaphuna empeshenini ngenxa yentela – umbiko 

BAWU-28 525 abantu abahoxise izicelo zabo zokucaphuna ezikhwameni zabo zempesheni ngoba bebona ukuthi imali yentela abazoyikhokha yinkulu.

Ubuchwepheshe bokukhokha obusha obuzofukula amabhizinisi amancane

UBUCHWEPHESHE obusha bokukhokhela izimpahla obethulwe yiStandard Bank abugcini nje ngokusiza osomabhizinisi abancane babenendlela elula yokukhokhisa amakhasimende kodwa buhlose nokubasiza nangezinye izinto ezithinta ukuphatha ibhizinisi.

Kuzoliwa nemicikilisho kahulumeni ekhinyabeza amabhizinisi asafufusa

UHULUMENI usumemezele olunye uhlelo ohlose ngalo ukuphucula indawo okusebenzela kuyo osomabhizinisi abancane. Ngesikhathi wethula iSabelomali saphakathi nonyaka wezimali i-Medium-Term Budget Policy Statement (i-MTBPS), umNyango weziMali uthe kuzoqeqeshwa abantu komasipala.

Umnotho ngeke usakhula ngendlela ebilindelwe

UMNOTHO waseNingizimu Afrika sekulindeleke ukuthi ukhule ngo-1.1% kulo nyaka, esikhundleni sika-1.3% owawubikezelwe kwiSabelomali ngoFebhuwari kanti nemali esizongeniswa wuhulumeni kulo nyaka wezimali u-2024/25 sekulindeleke ukuthi inciphe ngoR17.7 billion. Loku sekunyuse nemali uhulumeni ozoshoda ngayo ngoR34.7bn.

Kubukeka bezohleka bodwa abathengi ngoKhisimusi

ZIYAQINA izimpawu zokuthi abantu baseNingizimu Afrika bazoba noKhisimusi ongconywana kulo nyaka, njengoba ephinde anyuka amathemba okuthi iBhange loMbuso lizokwehlisa imalimboleko ngenyanga ezayo, okuzobe kungokwesibili kulo nyaka.

Sebekhokhelwe uR21.4 billion abacaphuna empeshenini yabo – iSars

ABANTU baseNingizimu Afrika abafake izicelo zokucaphuna emalini yabo yempesheni ngenxa yomgomo omusha i-two-pot retirement system sebekhokhelwe uR21.4 billion kusukela uqalile kuze kube manje.

‘UMboweni ufukule umnotho waseNingizimu Afrika’ 

UZOKHUNJULWA ngokuba ngomunye wabaholi ababenesandla esikhulu ekusimamiseni umnotho waseNingizimu, izinhlaka zawo nokubambelela ezimisweni zokukhulula abantu abamnyama uMnu uTito Mboweni, ongasekho emhlabeni. Ubeneminyaka ewu-65.

Siphelile isikhathi sokukhokha ngokheshi – uKganyago

SEKUFIKE isikhathi sokuthi iNingizimu Afrika ibheke okufanele ikwenze ukuhambisana noshintsho lwangalesi sikhathi ezindleleni okukhokhwa ngazo njengoba sekukhona ama-digital currency ukuze ihlale ikwazi ukuncintisana.

Bazophefumula abathengi baseNingizimu Afrika

SEBEZOQALA baphefumule abathengi baseNingizimu Afrika ngemva kokuthi iBhange loMbuso lehlise imalimboleko ngo-25 basis points namhlanje kanti zikhona nezinkomba zokuthi isazophinde yehliswe.

Thokola themba ngokwehla kwemalimboleko!

LINYUKE kakhulu ithemba ngokuthi iBhange loMbuso lizokwehlisa imalimboleko namhlanje njengoba ukukhuphuka kokwehla kwamandla emali kufinyelele ku-4.4% ngo-Agasti, kusuka ku-4.6% ngoJulayi.

Akungagcinwa icala uma kufundiswa abantu ngokuphatha imali – umlawuli 

KUFANELE kube nendlela yokufundisa abantu ukuthi yize kungabasiza ukucaphuna empeshenini yabo njengoba kuzokwethulwa i-Two-pot retirement system ekugunyazayo loku kodwa ikhona nengozi yokuthi kubenomphumela omubi uma sekufike isikhathi sokuthatha umhlalaphansi.

Sisezithendeni zomasipala abawu-10 ababheda kakhulu – uHlabisa 

UHULUMENI uphezu kokuhlanganisa iqhinga lokuphucula omasipala ezweni kanti lo msebenzi uzogxila kakhulu ekubhekene omasipala abayishumi okubheda kakhulu izinto kubona.

Abantu abawongeli umhlalaphansi – ucwaningo

BAWU-48% abantu baseNingizimu Afrika abangenayo nhlobo imali abayongayo ukulungiselela umhlalaphansi. Kanti kubona abawu-50% abanawo iningi ngeke libenemali eyanele uma sekufike leso sikhathi.

Izifundazwe zenzela phansi osomabhizinisi ngenkokhelo – umNyango weziMali 

IHLEHLELE emuva indlela uhulumeni akhokhela ngayo amabhizinisi ngonyaka wezimali wango-2023/24, ikakhulukazi eminyangweni yezifundazwe njengoba kunoR10.6 billion okuze kwaphela lo nyaka wezimali ungakhokhiwe.

Isizohlale ivikelekile imali ebhange ngenxa yomshwalense omusha

ISIZOVIKELEKA kangcono imali yabantu ababeka imali yabo emabhange abhaliswe ngokusemthethweni eNingizimu Afrika njengoba sekwethulwe isikhwama somshwalense esizobhekelela lokhu.  

Umlimi uhambe wazibuyela kwezolimo akhule ngazo kubo

KUPHELE iminyaka engenasikhathi futhi engazinaki ezolimo ngoba wumkhakha ayengaziboni engena kuwona nakuba kuyibhizinisi elidala kubo njengoba ekhule kunesimoba. Kuthe ngokuhamba kwesikhathi eseqede isikole, waqala wanentshisekelo yokuqonda okwenzeka kule ndima ngoba ukhonze imvelo.

Bazolwa neNHI ezokwenza ama-medical aid ‘izichuse’ 

ISIKHWAMA somshwalense wezempilo iNational Health Insurance (iNHI) esesisemthethweni sizophendula izinkampani zemishwalense yezempilo ezimele izichuse, nokungakho lezi zinkampani zithi zizothatha izinyathelo zomthetho.

Wemukelwe ngo-elethu othathe izintambo eTransnet

Wemukelwe ngo-elethu othathe izintambo eTransnet

Amaholidi kaKhisimusi yisikhathi sokuzithiba ngoba umnotho usazodonsa kanzima, kusho ingqapheli. USLINDILE KHANYILE uyabika

ABANAMABHIZINISI abagweme ukuwakhulisa mawala ngoba umnotho usazodonsa kanzima futhi abantu abanayo imali kanti abathengi ababuke uKhisimuzi njengesikhathi esifana nezinye.

Kunenhlasi yethemba ngendima esikhathulwe yiNingizimu Afrika ukuzikhipha kwi-greylist. USLINDILE KHANYILE

ININGIZIMU Afrika isikhathule indima enkulu ekulungiseni izinto ezabalulwa yiFinancial Action Task Force (iFATF) ezithinta kakhulu ukugcina imithetho eyenza amazwe agweme ukushushumbisa imali nabaxhasa izenzo zamaphekulazikhuni.  

Kunomehluko endleleni imali kahulumeni ephathwa ngayo kodwa usemkhulu umsebenzi okufanele wenziwe. USLINDILE KHANYILE uyabika 

IYAPHUCUKA indlela izifundazwe neminyango kahulumeni esebenzisayo imali ngayo. Nokho izinto zisagqoza eminyangweni namabhizinisi kahulumeni okuneqhaza elikhulu emphakathini.

Ayanda amathuba emisebenzi, yize umnotho udonsa kanzima. USLINDILE KHANYILE uyabika

IBUKEKA ithela izithelo imizamo yokunciphisa ukuntuleka kwemisebenzi eNingizimu Afrika njengoba isibalo sabantu abasebenzeyo sikhuphukile saba ngaphezu kwalokhu esasiyikho ngaphambi kokuhlasela kweCOVID-19. 

Uhulumeni uzoluma aphephethe ngeSabelomali kule minyaka emithathu ezayo. USLINDILE KHANYILE uyabika

UHULUMENI uzonyusa isikweletu futhi kunezinhlelo azonciphisa kuzona ukubhekela izindleko zokukhuphula imiholo yezisebenzi nokwelula isibonelelo esisiza abantu abangasebenzi esethulwa ngesikhathi seCOVID-19 onyakeni wezimali wango-2023/24.

Ibhange loMbuso lethule imali entsha edle ngezimpawu zokuphepha. USLINDILE KHANYILE uyabika

KWETHULWE imali entsha eNingizimu Afrika izolo nezoqala ukutholakala namhlanje. IBhange loMbuso lithe le mali entsha ezokwethulwa kancane kancane iphuculiwe ukuqinisa ukuphepha kwayo ukuze kungabi lula kwabagaya imali ewumgunyathi ukuthi baphumelele.

Ifakelwa izibuko eyamaqhinga okudoba izivakashi nemali e-uShaka Marine World. USLINDILE KHANYILE uyabika

KUNOCWANINGO olwenziwayo ukubheka ukuthi ingaphuculwa kanjani i-uShaka Marine World ukuze idobe izivakashi ezingaphezu kwenazo njengoba isezinhlelweni zokuvuselela ukusebenza kwayo emva kokuphazanyiswa iCOVID-19. 

Ukubanhlakanhlaka kwabasiza osomabhizinisi abancane kwenza kubenzima ukuthi basizakale, kusho umelekeleli. USLINDILE KHANYILE uyabika

KUNGABASIZA osomabhizinisi abancane ukuthi zonke izinhlangano nezinhlaka ezizama ukubasiza zibambisane ukuze usizo lutholakale endaweni eyodwa ukwenzela ukuthi kube lula ukuthi lutholakale esikhundleni sokuthi balufune ezindaweni ezihlukene. 

Podcasts

Inqolobane

You cannot copy content of this page