INingizimu Afrika ibhekene nempi yokudla okungenampilo nokubizayo – uMotsoaledi 

NJENGOBA ikhomishana yamalungelo abantu iSouth African Human Rights Commission (iSAHRC) iqhuba uphenyo ngokubiza kwamanani okudla eNingizimu Afrika, ungqongqoshe womNyango wezeMpilo usesole izinkampani ezizimele ngokusabalalisa ukudla okungenamsoco ezweni.

Amanzi angena endlini kwiPublic Investment Corporation kusula abaqondisi ababili

KUNGAKAPHOLI maseko ibhodi yePublic Investment Corporation (iPIC) imise isikhulu sayo esiphezulu, isikhungo esilawula imboni yezimali iFinancial Service Conduct Authority (iFSCA) isiqale uphenyo ngokwenzeka kule nkampani kahulumeni etshala izimali.

Indlela iPublic Investment Corporation eyakhiwe ngayo iyenza ibhodwe eliconsayo, kuloba uJabulani Sikhakhane

I-PUBLIC Investment Corporation (iPIC), inkampani kahulumeni ephatha izimali zesikhwama sempesheni yezisebenzi zikahulumeni nezinye izimali ezinjenge-UIF, ngeke ibenokuthula uma kungaxazululwa izinto ezimbili.

Ukhetho lomasipala lusho ukuthi sesifikile isikhathi sokukhuculula komasipala, kuloba uBusi Mavuso

SESIFIKE qathatha ekuweni komasipala. Isinqumo somNyango weziMali sokugodla isibonelelo somasipala abawu-69 silandela umbiko womcwaningimabhuku-jikelele osekuphele iminyaka engaphezu kweyishumi uveza ukuthi ukungasetshenziswa kwemali ngendlela (okuyiyonankomba enkulu yenkohlakalo) kunyukile unyaka nonyaka, kungenazinyathelo ezithathwayo.

Izinkampani ezizimele sezizokwazi ukuzithengela umjovo wamatele 

IZINHLAKA ezisembonini yolimo zithi sekuzoshesha kakhulu ukujovela izinkomo amatele ngemva kokuthi ungqongqoshe omusha womNyango wezoLimo uMnu uWillie Aucamp evumele izinkampani ezinamandla ukuzithengela imijovo. 

Luya ePhalamende olukaR13,5 billion womasipala abangenzi kahle 

USIHLALO wekomiti lokuBusa ngokuBambisana nezoMdabu uDkt uZweli Mkhize umemezele ukuthi kuzobanomhlangano ophuthumayo wokubhunga ngemali egodlwe wumGcinimafa ewuR13,5 billion yomasipala abahluleka ukuphatha imali.

Asimile Siyaqhuba: Iminyaka emihlanu yokusimamisa umnotho ngezinkundla ezisezingeni eliphezulu

UKUQHAKAMBISA umsebenzi omuhle kaMasipala weTheku kusukela ngo-2021 kuya ngo-2026, kunomkhankaso i-Five-Year Service Delivery Milestone enendikimba ethi: “Asimile Siyaqhuba: Resilience Through Adversity”, okusho ukuphokophela ngisho kunzima.

Asibajezisi omasipala kodwa siyabalungisa – umGcinimafa

KUYE ngamagama enkehli njengoba umNyango weziMali umemezele ukuthi uzogodla izibonelelo eziwuR13,5 billion zomasipala abawu-69 ngenxa yokungaphathi kahle kwabo imali nokuhluleka ukulungisa izinto akade bekhuzwa ngazo.

Asimile Siyaqhuba: iminyaka emihlanu yokwenza izindawo ezihlanzekile eThekwini

UMASIPALA waseThekwini uyaqhubeka nokuqhakambisa umsebenzi wawo weminyaka emihlanu wokuhlinzeka umphakathi ngezidingo ngokuqhakambisa umsebenzi woPhiko lokuQoqa Izibi ekwezeni idolobha elihlanzekile, eliphephile nelisimeme.

Ukuphatha ngobuqotho kusho ukulandela umgomo okuvunyelenwe ngawo, kuloba uBusi Mavuso

KUTHUSILE ngesonto elidlule ukuzwa usihlalo webhodi le-Eskom uMnu uMteto Nyati esola iBusiness Leadership South Africa (iBLSA) neBusiness Unity South Africa (iBusa) ngokugxambukela okufana nosopolitiki, loku esineminyaka sikugxeka. Uqale washo ezinkundleni zokuxhumana ngaphambi kokusho emsakazweni.

Sesifikile isikhathi sokwenza izinto zentela – iSouth African Revenue Service

MINYAKA yonke ukuqala kukaJulayi kusho isikhathi sokubika ngentela kwabakhokhintela eNingizimu Afrika. I-South African Revenue Service (iSars) isimemezele ukuthi sesifikile isikhathi sokubika ngentela nokubuyelwa yimali phecelezi i-filing season.

Asimile Siyaqhuba: Iminyaka emihlanu yokwakha ubuxhakaxhaka bezokuthutha besimanje nobuphephile

EMINYAKENI emihlanu edlule, i-eThekwini Transport Authority (i-ETA) yenze umsebenzi onqala ekuguquleni isimo sezokuthutha kuMasipala waseThekwini ngokutshala kwingqalasizinda, izinto ezintsha, izindlela eziphephile nokuhlela ezokuhamba eziphucukile.

Asimile Siyaqhuba: iminyaka emihlanu yokuvuselela imboni yabahwebi bamatafula

UMASIPALA waseThekwini uyaqhubeka nokuqhakambisa umsebenzi wawo weminyaka emihlanu wokuhlinzeka umphakathi obizwa nge-Five-Year Service Delivery Milestones onendikimba ethi “Asimile Siyaqhuba: Resilience Through Adversity”, okusho ukuphokophela nasebunzimeni.

Asimile Siyaqhuba: Sekuphele iminyaka emihlanu kwakhiwa izindawo zokuhlala ezinesithunzi

MKHULU umsebenzi owenziwe wuMasipala waseThekwini ukuhlinzeka ngezindlu ezisezingeni elifanele nasekuphuculeni izindawo zokuhlala.

Umasipala waseGoli awuswele. Inkinga wukuthi awuphethwe kahle, kuloba uBusi Mavuso

NGESONTO elidlule umkhandlu weBusiness Leadership South Africa (iBLSA) uhlanganile ukubhunga ngocwaningo obelubheka isimo sedolobha laseGoli, oluthulwe wuNks uLael Bethlehem weGenesis Analytics. Imiphumela ishaqise kakhulu.

Asimile Siyaqhuba: Iminyaka emihlanu yokusimamisa imboni yezolimo

MKHULU umsebenzi owenziwe wuMasipala waseThekwini endimeni yezolimo. Lo msebenzi ubonakala ngomkhankaso weminyaka emihlanu wezinto ezizuziwe i-Five-Year Service Delivery Milestones, ngaphansi kwendikimba ethi “Asimile Siyaqhuba: Resilence Through Adversity”, okusho ukuphokophela nasebunzimeni.

Qaphela amaqola angakwenzi umnyuzi wemali – umeluleki

NJENGOBA kudlange ukungabibikho kwemisebenzi, iNingizimu Afrika ibhekene nokubhebhetheka komkhuba wamaqola asebenzisa abantu abaswele nentsha. Loku sekwenze kwanda “kwama-akhawunti eminyuzi”, ubuqola bokuthi izigilamkhuba zishushumbise imali zizifihlile.

Asimile Siyaqhuba – Sekuphele iminyaka emihlanu uMasipala waseThekwini uqinisekisa ugesi othembekile

KULE minyaka emihlanu edlule uPhiko oLwengamele uGesi lukaMasipala waseThekwini luhlinzeke izakhamuzi namabhizinisi kumasipala jikelele ngemisebenzi kagesi emqoka, obekufaka ukuvuselela ingqalasizinda, ukwandisa izindawo ezinogesi, ukushintsha indlela yokuqoqa imali nokuseka umphakathi.

Asimile Siyaqhuba: Uhlelo lukamasipala lokusebenzisa umhlaba ngobuhlakani luvula amathuba

MKHULU umsebenzi osuwenziwe ngokohlelo lukaMasipala waseThekwini lokudedela umhlaba ngobuhlakani i-Land Release Strategy, okuwuhlelo olungaphansi koPhiko lokuPhatha iZakhiwo, oluholwa wuMnu uThapelo Mmusinyane.

‘Bekela imali ikusasa’

Kuleli sonto kuSAZIWAYO NEMALI sixoxa noSihle Chiliza. Uwumlingisi oseke wadlala emidlalweni yakuthelevishini okubalwa kuyona i-Redemption, lapho edlala khona indawo kaYoung Simon, i-Durban Gen, lapho edlala khona indawo kaCashier ne-Angels by Roberts Benjamin nasemidlalweni yeshashalazi enjenge-Double-You, i-Shakespears, i-My Journey, i-The Chameleon ne-Dear Sponono. Kumamafilimu aseke adlalwa kuwona kubalwa i-Nguquko ne-Angels

Kuntwela ezansi ngodaba lwe-Ithala

SEBEKHOKHELWE u-R1,7 billion abantu ababebeke imali ebhange i-Ithala ngesikhathi liphucwa ilayisensi yesikhashana elalinikwe yona yiBhange lomBuso. Isiyonke imali ababeyibekile iwu-R2,1bn kanti baqale ukukhokhelwa ngoDisemba ngonyaka odlule.

Asimile Siyaqhuba: i-uShaka Marine World iseyindawo yokuvakasha ethandwayo nanamuhla

KULELI sonto sibheka indawo kaMasipala waseThekwini i-uShaka Marine World okuyindawo yokungcebeleka nokuvakasha. Loku kungenxa yokubaluleka kwezokuvakasha ekuheheni izivakashi ukuthi zize eThekwini nokudala amathuba omsebenzini kulo mkhakha.

Asimile Siyaqhuba: Sekuphele iminyaka emihlanu sihlinzeka amanzi asezingeni eliphezulu

UKUQINISEKISA ukuhlinzeka izakhamuzi namabhizinisi ngamanzi angapheli yinto eseqhulwini kuMasipala waseThekwini. Ngokutshala imali kwingqalasizinda nezinqumo eziphusile zomKhandlu, uPhiko lwaManzi nokuThutha iNdle belusebenza lungaphezi ukuze kuhlale kunamanzi.

Bahlehlele emuva omasipala ezimalini – umcwaningimabhuku-jikelele

KUNOMEHLUKO omkhulu phakathi kombiko wezimali omuhle nombiko omuhle kodwa onogcobho. Abaphethe komasipala nohulumeni ezweni lonke kufanele baqonde loku ngoba ukudidanisa lezi zinto zombili kuyimbangela yokungaphucuki endleleni omasipala abaphatha imali ngayo.

Ukhetho lomasipala oluzayo luzozala oholumeni bobambiswano, kuloba uJabulani Sikhakhane

UKHETHO lomasipala ngoNovemba luzoba ngolubaluleke kakhulu emlandweni wezwe kusuka ngo-1994. Isizathu saloku yisimo sezimali somasipala baseNingizimu Afrika esintengayo nokuhluleka kwabo ukumelana nezidingo zemiphakathi. Akukacaci ukuthi sizolungiswa kanjani lesi simo.

Inkinga yesikweletu sikagesi eGoli imqoka kwikusasa le-Eskom nedolobha uqobo, kuloba uBusi Mavuso

NGEKE kulunge eNingizimu Afrika uma kungawa idolobha laseGoli. Indlela izinto ezenzeka ngayo ngogesi kulo mkhandlu isiyingozi ngempela. Isikweletu esiwuR5,3 billion leli dolobha elisikweleta i-Eskom asikhokheki ngendlela efanele kanti imiphumela yaloko icace bha ngesonto elidlule.

Isivumelwano nge-liquefied natural gas siyinqubekelaphambili – ingqapheli

NGEMVA kwengqophamlando yokusayina isisekelo sesivumelwano sokusungula isikhumulo se-liquefied natural gas (iLNG) sokuqala eNingizimu Afrika okuhlongozwa ukuthi sibeChwebeni laseRichards Bay, ingqapheli yezindaba zamandla ithe kuhle loku.

Izinguquko ezweni seziqala ukuthela izithelo, kuloba uBusi Mavuso

NGESONTO elidlule kubenezindaba ezimnandi ezintathu kanti zonke zisho into eyodwa. Ukusimama komnotho kubengaphezu kobekulindelekile. IBhange lomHlaba limemezele ukuthi iChweba laseThekwini lenze kangcono kunawo wonke emhlabeni. I-Fitch iphucule indawo eklelise iNingizimu Afrika okokuqala eminyakeni ewu-20. Uhlelo loguquko seluqala ukuthela izithelo.

‘Imali iwumuntu, nayo inomona’

Kuleli sonto kuSAZIWAYO NEMALI sixoxa noLungelo Hlongwane. Uwumculi womculo wokholo odume ngamaculo okubalwa kuwona elithi Qhubeka Nkosi, Seng’yabala Nkosi, Sengiyacela Nkosi nelithi Akasoze. Uthi maduze uzokhipha amaculo amabili amasha futhi usezinhlelweni zokuqopha bukhoma umculo wakhe omusha ngonyaka ozayo. Useke wasebenza nabaculi okubalwa kubo  noDumi Mkokstad engomeni ethi Endaweni Ebanzi noJumbo

Impi yaseMiddle East iphazamisa ukukhula komnotho

IZIBALO ngesimo somnotho ngekota yokuqala yonyaka zibezinhle njengoba ziveze ukuthi umnotho ukhule ngo-0,5% kodwa osomnotho sebexwayisile ngokuthi sezivele zikhona izimpawu zokuthi ikota yesibili ayizukuhamba kahle, okubangelwa kakhulu yimpi equbuke eMiddle East.

Umasipala uvulele intsha ithuba lokwenza izinto zokuhlanza

INTSHA ewu-30 yaseThekwini esafufusa kwezamabhizinisi namalungu emifelandawonye ithola ithuba eliyingqayizivele lokufunda ukwenza imikhiqizo yokuhlanza ukuze ikwazi ukusungula nokukhulisa amabhizinisi anekusasa.

Wenza izinto zibelula ngokuya kumakhasimende

KUBANTU abaningi, impelasonto yisikhathi sokuphumula. Kwabanye yisikhathi sokuma kulayini omude, belinde ukuwasha imoto amahora amaningi esikhundleni sokuthi baphumula. Insizwa edabuka yaKwaZulu-Natali kodwa esihlala eGauteng yathola umqondo webhizinisi lapho.

Abantu baseNingizimu Afrika ababazondi abokufika – ingqapheli

NGEMVA kwezinyanga imibhikisho ngabantu bokufika eNingizimu Afrika ithe chithi saka ezweni, umengameli wezwe uthembise ukuthi uhulumeni uzosukumela izikhalo zabantu.

Ukubheda kwezinto eGoli kudlisela umnotho wezwe, kuloba uBusi Mavuso

NJENGOBA kuzoqala iNdebe yoMhlaba eNorth America kuleli sonto ngikhumbula ngesikhathi lo mqhudelwano useNingizimu Afrika ngo-2010. Umdlalo wokuqala uzophinde ubephakathi kweNingizimu Afrika neMexico, umdlalo wokuqala okwavulwa ngawo le midlalo ngesikhathi ilapha.

Abantu baseNingizimu Afrika bakhala kufanele – uRamaphosa

WULANGA KHANYILE NGEMVA kwemibhikisho esisabalele ezweni mihla yonke ikhala ngabantu bokufika, nesiqubule impikiswano phakathi kwezakhamuzi, umengameli wezwe uMnu uCyril Ramaphosa ugcine ephoqeke ukuphinde akhulume nesizwe. Ukhulume nesizwe ngeSonto ntambama. Le … Read More

Kubalulekile ukuba nomshwalense wokugada ingozi – umeluleki

ABANTU abaningi baseNingizimu Afrika babhekene nesimo sokuthi uma kungabanomshophi owodwa kungabheda isimo sabo sezimali. Kungabawukudilizwa emsebenzini, ukugula noma ukukhubazeka, isimo sezimali emakhaya abantu ezweni lonke siyaqhubeka nokubabucayi ngenxa yokunyuka kwezindleko zokuphila nesimo somnotho esicikizelayo.

Ukwehla kwamanani kadizili ngeke kwehlise imali yokugibela – inhlangano yabampofu

INHLANGANO elwela amalungelo abantu abaswele i-Abahlali baseMjondolo isinxuse uhulumeni nabantu abenza ucwaningo ukuthi beze emazingeni aphansi uzobona ukuthi azoncipha yini amanani ezimpahla njengoba ilitha kadizili yehle ngoR2,61 noR3,35 kuleli sonto. 

Ukuphatha imali yezwe kahle kuyasiza. Sesidinga kuphuthunyiswe izinguquko, kuloba uBusi Mavuso

IBHANGE lomBuso lenze isinqumo esifanele ngesonto elidlule ngokunyusa imalimboleko ngo-25 basis points ngenxa yokunyuka kwamanani ezimpahla emhlabeni. Umphathi uMnu uLesetja Kganyago neKomiti eleNgamele uMgomo weMali abangabazanga.

Izindleko zempilo zishaya ngisho nabahola kangcono – iDebtBusters

UCWANINGO olusha olwenziwe yinkampani esiza abantu abanezikweletu iDebtBusters luthole ukuthi ukunyula imali yomhlalaphansi ebhodweni nokwehla kwemalimboleko kubasizile abantu kodwa ukukhuphuka kwezindleko ngenxa yezinkinga ezenzeka emhlabeni kubafake ezikweletini.

Kusenzima ukuthola umsebenzi kwizifundiswa ezimnyama – ucwaningo  

INTSHA yaseNingizimu Afrika ithwele kanzima njengoba ewu-4.7 million ingasebenzi. Ucwaningo olusha lwase-University of Cape Town (i-UCT) lukhombisa ukuthi ayiqashwa ngisho isihlome ngeziqu zemfundo ephakeme.

Ukungaboni emehlweni akumvimbi ukwakha amabhilidi 

ZONKE izinsuku ngo-4:30 ekuseni, ngaphambi kokungena kwezingcingo zamakhasimende, aye ezindaweni zokusebenza, kuqale isiphithiphithi somsebenzi, usomabhizinisi waseGoli ongaboni emehlweni uvuka aye ejimini. Ngemva kwaloko ungena ehhovisi lakhe azindle.

‘Imali iwumoya. Yiphathe kahle, nayo izokunakekela’

Kuleli sonto kuSAZIWAYO NEMALI sixoxa noKhanyo Makhathini, odume ngelika‘Queen Rejoice’. Uwumsakazi weNanda FM othula uhlelo lwasekuseni lwempelasonto i-The Morning ShakeUp, ne-Asilungiseni Sundays kusukela ngo-9 ekuseni kuya ku-12 emini. Unamava eminyaka ewu-16 esakaza kulesi siteshi. Useke wahlabana ngezindondo i-Best Magazine Show kumaMTN Radio Awards ne-Best Content Producer kwiNtandoyesizwe Awards

Imindeni yabahola kancane ayisakuthengi ukudla okwanele – ucwaningo

KUSINDA kwehlela emindenini yaseNingizimu Afrika njengoba izindleko zempilo zenza kubenzima ukuthenga igrosa enomsoco. Ucwaningo olusha lwePietermaritzburg Economic Justice and Dignity Group luthole ukuthi ukudla kuyabiza.

Ukuphela konyaka ugesi ungacinywa kufakazela ukusebenza kwezinguquko, kuloba uBusi Mavuso

SIHALALISELA i-Eskom ngokuthi sekuphele unyaka ugesi ungakaze ucinywe. Wushintsho olumangalisayo lolo kunaseminyakeni emithathu edlule lapho kwaba kwacinywa khona ugesi izinsuku ezingu-300, nokwadala umonakalo omkhulu emnothweni.

Podcasts

Inqolobane