ITheku belinesithangami esibheka okwenzeka emnothweni

NGEMVA kweNkulumo eBhekiswe esiZweni kamengameli uMnu uCyril Ramaphosa neSabelomali, umNyango wokuSimamisa umNotho kuMasipala waseThekwini ubunesithangami esibheka umnotho waseNingizimu Afrika nemiphumela yawo kulo masipala ngeso elibanzi.

Intsha entulayo ewu-231 isilungele ukungena embonini yamabhizinisi

ABANTU abasha abawu-231 basemiphakathini entulayo baphothule izifundo zabo ezibafaka embonini yamabhizinisi olungaphansi kwezinhlelo zikamengameli zokudala imisebenzi i-Presidential Stimulus Programme (iPESP).

Zizokhokha izikhwama zempesheni eziphuzayo ukukhokha 

SEZIQALILE ukuhlawulela isikhathi ezisimosayo izinkampani zezikhwama zempesheni eziphuza ukukhokhela abantu imali emva kokuthi iHhovisi lomXazululi weziNkinga zemPesheni seliyalele ezimbili ukuba zikhokhele abantu imali yabo.

U-R168 billion weSabelomali saseKZN uzobeka inhlalakahle eqhulwini 

SIZOLETHA impilo engcono kubantu baKwaZulu-Natali iSabelomali esiwuR168 billion esithulwe wungqongqoshe womNyango weziMali uMnu uFrancois Rodgers eMgungundlovu ngoLwesibili.

Ukugwetshwa komuntu wokuqala ngokugwamanda amandla ombuso kubuyisa ithemba, kuloba uBusi Mavuso   

YIZE izinto zitotoba kodwa isiqala ukubonakala inqubekelaphambili ngokuthi abantu baphendule ngezinto abazenzile eNingizimu Afrika. Ukugwetshwa kowayeyilungu lePhalamende le-ANC uVincent Smith iminyaka eyisikhombisa kusho ukuboshwa komuntu wokuqala ngecala lokugwamanda amandla ombuso ngemva kweminyaka kulindwe ubulungisa.

Owa’phoxa’ abazali eshintsha indlela usewumfuyi wezinkomo zohlobo

NGEMVA kokuphothula i-Diploma in Animal Production nokucijwa wumNyango wezoLimo, insizwa yaseMpumalanga nabazali bayo babenethemba lokuthi izothola umsebenzi ehhovisi  likaNokusho elinesihlalo esijikelezayo. Nokho izinto zahamba ngenye indlela.

Umasipala wethule isikhungo senhlalakahle ukukhuthaza izisebenzi nezinga eliphezulu

UMASIPALA waseThekwini uthathe igxathu elinqala emkhankasweni wokuqinisekisa ukuthi uhlinzeka umphakathi ngosizo olusheshayo, lobuchwepheshe nolunobuntu ngokuvula iSINAWE Wellness Centre.

Intsha eyikhulu izoqeqeshelwa amakhono omsebenzi wengqalasizinda

UMASIPALA waseThekwini uthathe izinyathelo ezinqala zokuqeqesha intsha ngamakhono azoshintsha impilo yentsha. Izolo intsha engasebenzi ewu-100 yaseNtuzuma namaphethelo iqale uhlelo lwezinyanga ezintathu lokuqeqeshelwa amakhono eThekwini Municipal Academy. 

Akumangazi okukhonjiswa wucwaningo ngesimo seNingizimu Afrika, kuloba uJabulani Sikhakhane

UCWANINGO lwezakhamuzi zamazwe awu-25, okubalwa kuwona amathathu ase-Afrika, luveza imininingwane emqoka ngokuthi izakhamuzi zala mazwe zisibona kanjani isimo sawo. Elinye lamazwe amathathu yiNingizimu Afrika. Lolu cwaningo luveza isimo sakuleli zwe, esingamangazi nokho uma kubhekwa okwenzeka ezweni.

Qonda ukuthi isinqumo somThethosisekelo sithini ngokwaba amafa omshado uma kunelobolo – abeluleki 

ISINQUMO esisanda kukhishwa yiNkantolo yomThethosisekelo esigcwalisa ukuthi eNingizimu Afrika yonke imishado yesintu ihlanganisa amafa sisho ukuthi kubalulekile ukuhlelela amafa omuntu. Isho ukuthi kubaluleke kakhulu ukuqonda imiphumela yomthetho kubantu abahlela ukushada.

Zimbili izinto ngomnotho ezibhekwe ngabomvu kuleli sonto 

KULELI sonto zimbili izinkomba ezimqoka ezimakethe zezimali zangale kota yokuqala yonyaka ezibhekwe ngabomvu. Namhlanje sibheka i-Absa purchasing managers fund (i-PMI), inkomba yesimo somnotho sokudingeka nokudayisa kwezinto ezidayisayo, ekhombise ukusimama kancane ngoJanuwari ngemva kokuntenga ngekota yesine yangonyaka odlule.

Osopolitiki ngeke baphinde bazitamuzele emnothweni uma sibambelela ezinguqukweni ezinqala – isithangami

IZINGUQUKO ezinqala osekuneminyaka ziqalile ngaphansi kohlelo i-Operation Vulindlela azibalulekile kuphela ngenxa yokuthi zizolekelela ukukhulisa umnotho kodwa zimqoka futhi ngoba yiyona ndlela yokuvikela umnotho kungakhathalekile ukuthi wubani ophethe kuhulumeni.

Imeya yaseThekwini isekhaleni lomkhankaso wokuphucula ingqalasizinda yezokuvakasha

ISIMO semboni yezokuvakasha eThekwini sizoshintsha njengoba imeya kaMasipala waseThekwini iqinisa umkhankaso wokuvuselela izindawo zokuvakasha ezingadumile nokwandisa ingqalasizinda yezokuvakaskha yedolobha.

ISabelomali sikhombisa ukuthi idlangile inhlupheko eNingizimu Afrika futhi bayingcosana abakhokhintela, kuloba uJabulani Sikhakhane

ISABELOMALI esithulwe wungqongqoshe womNyango weziMali uMnu u-Enoch Godongwana izolo sicacisa inhlupheko eNingizimu Afrika, ikakhulu isibalo sabantu abathembele osizweni lukahulumeni.

ISabelomali sibeke into ecacile ngokulungisa umnotho nesimo sezwe – iBLSA

I-BUSINESS Leadership South Africa (iBLSA) ibongela ungqongqoshe womNyango weziMali uMnu u-Enoch Godongwana ngokuthula iSabelomali esinesithunzi futhi esizwakalayo sokubhekana nezinselelo zezwe nesiqinisekisa ukuzibophezela kukahulumeni ezinguqukweni ezinqala.

Kongiwe uR17.5bn ngezinhlelo ezihlukene zokunciphisa ukumosa kuhulumeni 

UHULUMENI uzokonga uR17.5 billion ngezinhlelo ezihlukene osanda kuzethula ezifaka ukubuyekeza izinto ezingasebenzi kahle nangenxa yohlelo olugquqguzela izisebenzi ukuthi zisheshe zithathe umhlalaphansi.  

Uhulumeni ukitaze izakhamuzi ngentela nokulungisa omasipala kwiSabelomali 

UHULUMENI ngeke usanyusa intela ngoR20billion njengoba wawubikezelelile ngonyaka odlule. Yize umNyango weziMali uthi lezi ngezinye zezindlela zokuphungulela abakhokhintela umthwalo kodwa kubukeka kungeminye yemizamo yokujabulisa izakhamizi kwazise lona wunyaka wokhetho lohulumemi bomasipala.   

Kuhamba kahle ngokuphatha imali. Sekushoda iSabelomali esizokhulisa umnotho, kuloba uBusi Mavuso 

I-INTERNATIONAL Monetary Fund (i-IMF) isigcizelele umyalezo okade amabhizinisi ewudlulisa wokuthi izinguquko ezinqala eNingizimu Afrika zingawukhulisa umnotho ngendlela ebonakalayo, inqobo nje uma izwe lizoqhubeka ngomgqigqo eliqale ngawo.  

Usekhulumile umengameli, manje akusukunyelwe indaba yokukhiqiza, kuloba uBusi Mavuso 

NJENGOBA isidlulile iNkulumo eBhekiswe esiZweni ethulwe ngoLwesine oludlule, osekufuneka manje wukuphuthumisa ukwenza izinto umengameli uCyril Ramaphosa azimemezelile nokubhekana nangazishongo.

Kwethulwe umbiko ngezingozi zabathengi 

KUNEZINTO ezine ezithinta abathengi baseNingizimu Afrika okufanele umlawuli wemboni yezimali, iFinancial Sector Conduct Authority (iFSCA) azibeke eqhulwini ukuvikela abathengi. 

Umengameli uveze isithombe esiyiqiniso ngokwenzeka ezweni – iBusiness Leadership SA

“SISESIMWENI esingcono namhlanje kunesasikuso ngonyaka odlule.” Bekuyilena ingqikithi yomyalezo kamengameli uMnu Cyril Ramaphosa ngesikhathi ethula iNkulumo eBhekiswe esiZweni izolo.

Seziyaqala izitokfela ukushaya ngonyawo olusha – iFNB 

ZIYANDA izitokfela ezisibonayo isidingo nomvuzo wokutshala imali isikhathi eside kunokuyibekela izidingo zesikhashana kuphela. 

Mkhulu umsebenzi ohlalele uhulumeni ukuxazulula inkinga yokuntuleka kwemisebenzi, kuloba uJabulani Sikhakhane

ISIMO samathuba omsebenzi eNingizimu Afrika asisihle neze. Noma sekuyindabizekwa kakhulu lena kodwa ukujula kwayo kuqhakanjiswa kabusha yimininingwane ngesimo semisebenzi eNingizimu Afrika ekhishwe yiStatistics South Africa (iStats SA).

Ukuhlehlela emuva kwezinguquko zikagesi kungase kuxoshe abatshalimali, kuloba uBusi Mavuso  

UMBIKO weBusiness Leadership South Africa (iBLSA) obuyekeza ukuthi ziqhubeka kanjani izinguquko ezinqala oshicilelwe ngesonto elidlule utshengise ukuthi ikhona inqubekelaphambili yonke indawo ngaphandle kwasembonini kagesi. 

INingizimu Afrika ibuyela ekuzikhiqizeleni imigomo yamatele 

NJENGOBA iNingizimu Afrika ibhekene nokubheduka kwamatele nezinkinga ezihambisana nawo, njengokutholakala kwemigomo ngokushesha, kuntwela ezansi ngemva kokuthi isikhungo socwaningo kwezolimo sidlulisele kungqongqoshe womnyango umthamo wokuqala wemigomo yamatele seloku sagcina eminyakeni ewu-20 edlule ukuyikhiqiza.

Kukhunjulwa ukudilika umgodi eLily Mine emva kweminyaka eyishumi yesehlakalo

NGOLWESINE oludlule kuhlangane iminyaka eyishumi kwadilika umgodi eLily Mine eBarberton, eMpumalanga. I-Junior Mining Council (iJMC) ilila nemindeni yabantu ababhubha, izisebenzi eziyisishiyagalolunye nomphakathi waseBarberton ukukhumbula lolu suku olubanga umunyu.

Usemningi umsebenzi ekuphuculeni indlela omasipala abaphatha imali ngayo – umcwaningimabhuku-jikelele

NJENGOBA iNingizimu Afrika izobanokhetho lohulumeni basekhaya, umncwaningimabhuku-jikelele uthi simo sikahulumeni wasekhaya siyaqhubeka nokubasibi ekuletheni izidingo emphakathini.

I-Standard Bank iphuthumisa izinhlelo zokuqeda amagatsha angayiphathi imali

I-STANDARD Bank Personal and Private Banking iphuthumisa uxhaxha lwayo lwamagatsha ukuhambisana noshintsho endleleni amakhasimende asenza izinto ngayo nokuncipha kwezindawo ezisebenzisa imali ewukheshi njengoba kwanda amagatsha angeke esaphatha imali kulo nyaka.

Kuphelile ukulinda imali amalombo kosomabhizinisi baseThekwini 

BUZOPHELA ubunzima bokulandela uMasipala waseThekwini ukukhokhela osomabhizinisi ngomsebenzi asebewenzele wona njengoba ubuholi bawo buzibophezele ukuthi bakhokhelwa ngesikhathi.

Isikhwama esingakhokhele umfelokazi sesibikwe kwiFinancial Sector Conduct Authority

USHAQEKE wabikela umXazululi wezinKinga zemPesheni umfelokazi oyalelelwe yisikhwama sempesheni ukuthi uzothola uR6 000 kuphela emalini yomyeni wakhe obesesebenze iminyaka engaphezu kwewu-40 enkampanini eyodwa. 

Impumelelo yezinguquko zeNingizimu Afrika iletha ithuba njengoba izinto zimapeketwane emhlabeni, kuloba uBusi Mavuso 

I-WORLD Economic Forum (iWEF) ebingesonto elidlule inike iNingizimu Afrika isigcawu esikhulu sokutshengisa ukuthi izinguquko ezenzayo zithela izithelo ezibonakalayo.

U-Trump uyaqhubeka nokusabisa amazwe ngentela yezimpahla

AZISAMNAKI izimakethe umengameli waseMelika uMnu uDonald Trump njengoba zingazange zinyakaze ngesikhathi esabisa amazwe aseYurophu ngokuthi uzonyusa intela yezimpahla zawo ezidayisa eMelika uma engamvumeli ukudla iGreenland futhi unamasosha alungele ukwenza lo msebenzi noma nini. 

Podcasts

Inqolobane