Sidinga umnotho ozovula amathuba omsebenzi entsheni, kuloba uJabulani Sikhakhane

SESINYUKE kakhulu isibalo sabafundi baseNingizimu Afrika abaphothula uMatikuletsheni kodwa iningi labo elingondingasithebeni ngoba alisebenzi futhi alidluleli ezikhungweni zemfundo ephakeme nezokuqeqeshela amakhono.

INingizimu Afrika ayinyakaze ukunciphisa umphumela wentela yeMelika embonini yezimoto, kuloba uBusi Mavuso

IMBONI yezimoto yaseNingizimu Afrika iwumgogodla womkhiqizo wezimboni zomnotho wethu. Yiyona ekhiqiza u-60% wezimpahla esizidayisela amanye amazwe futhi yiyona mboni enkulu kunazo zonke kwezikhiqiza izimpahla ezweni.

Isikhungo semfucuza saseHammarsdale sisimamisa umnotho 

UBUCHWEPHESHE bebuhamba phambili emcimbini wokuthula indlu ebiza kancane eyakhiwe ngemfucuza enezinto ezigaywe kabusha okuhlanganisa ingilazi, imfucuza yezinto zokwakha. Ingxenye ewu-70% wendlu yakhiwe ngemfucuza ehlanganiswe kabusha.

Ubuchwepheshe bumqoka ukwenza umsebenzi kahulumeni ngendlela, kuloba uBusi Mavuso

LABO bethu abasemabhizinisini bayazi ukuthi ubuchwepheshe bumqoka kanjani ukuze uncintisane kahle nezimbangi zakho. Ngaphandle kwabo ngeke ukwazi ukunika amakhasimende akufunayo.

Abantu baseNingizimu Afrika bantula ulwazi ngemali – uTshabalala

KUNINGI osekwenziwe yimboni yezimali ukufukula abantu, ikakhulu labo ababencishwe amathuba kodwa kuningi esengakwenza ukunciphisa ukungalingani nokuqinisekisa ukuthi wonke umuntu ubamba iqhaza emnothweni.

Ucwaningo lukhombisa ukuthi abantu abamnyama abasakukhuthalele ukushada, kuloba uJabulani Sikhakhane 

ZIYANDA izinguquko ngenhlalo nesimo sempilo yezakhamuzi zaseNingizimu Afrika, ikakhulu eyabantu abamnyama. Loku kuvezwa yimininingwane ehlukene eqoqwa yiStatistics South Africa (iStats SA), ekhomba ushintsho olukhulu endleleni abantu abamnyama abaziphethe ngayo nezinkolelo zabo.

Ukwandisa amazwe esihwebelana nawo kumqoka, kuloba uBusi Mavuso

KULELI sonto iPhalamende laseNingizimu Afrika liphasise isiphakamiso sokukhuphula intela ebanjwa ezimphaleni i-value-added tax, osekuqubule inkulumompikiswano ngomphumela wakho emnothweni.

Umfuyi osemncane uthuthukisa intsha ngamakhono

WUTHOBILE ZWANE  UMFUYI osemncane waseMpumalanga Kapa oyikazela iizindondo zolimo ucija abalimi bangomuso ukuqinisekisa ukuthi ayikho intsha engasebenzi.  UMnu uTshilidzi Matshidzula, oneminyaka ewu-35, usezuze inqwaba yezindondo zolimo kanti ufuna ukudlulisela ulwazi … Read More

Asijabule sibuye nganeno ngemali eqoqwe yiSars: usomnotho

NGENKATHI wonke umuntu encoma iSouth African Revenue Service (iSars) ngokuqoqa imali ewuR1.9 trillion enyuke ngoR6 billion kweyayiqoqwe ngonyaka odlule, isazi somnotho uSolwazi uBonke Dumisa sithi akujatshulwe kubuywe nganeno. 

‘Sebenzisa imali ukuthuthukisa imfundo yakho’

Kuleli sonto kuSAZIWAYO NEMALI sikuphathele u-Altas Duma, umsunguli weSagiya Foundation, ecija amaciko nezinhlelo zobuciko namasiko. Uwumhleli womcimbi iKwaZulu-Natal International Jazz Festival, unobhala weKwaZulu Natal Jazz Appreciators’ Association nomsunguli weSagiya Records, eqopha umculo futhi iwusabalalise ezitolo ezi-digital. Abanye babaculi abaqophile uDuma kubalwa uRoyal Son, uBongani Nkwanyana, uMthobisi Mthalane, uProf Rippon, uVincent Mtetwa, uNicky Shange, Umkhumbane Jazz Ensemble, uRossy M, uMbali Nzama nabanye. UDuma uyilungu le-Arts Connect Africa eseBoston, eMelika, ne-Association of the Performing Arts Professionals yaseNew York City, eMelika. Uwumsakazi wohlelo i-The Jazz Eye with Atlas Duma kwiVibe 94.7FM

I-Lions Den Business Plan Competition izohlomisa abasafufusa

UMA osomabhizinisi abancane bebuzwa ukuthi yiziphi izingqinamba ababhekana nazo, iningi livamise ukuthi yimali yokusungula ibhizinisi. UMasipala waseThekwini uzoxazulula le ngqinamba ngomncintiswano womabhizinisi abancane i-Lions Den Business Plan Competition.

INingizimu Afrika izozwa ngamanye amazwe uma uhulumeni uqhubeka nokusonga izandla, kuloba uJabulani Sikhakhane

AMAZWE anamandla ngokomnotho nezimali zikahulumeni amatasatasa nemizamo yokuzilungiselela impilo ngaphansi kwesimo lapho uhulumeni kamengameli waseMelika uMnu uDonald Trump usuhoxise khona usizo lweMelika kwamanye amazwe. 

Uma imali isetshenziselwa ukuxazulula inkinga kufanele kube yisisombululo esibambekayo, kuloba uBusi Mavuso

UKUNTULEKA kwemisebenzi yinkinga okufanele siyixazulule ngokushesha kanti indlela yokwenza loko wukukhulisa umnotho. Izinguquko ezinqala zikhulisa umnotho, zinciphisa izindleko zokubanebhizinisi futhi zenza izinkampani zitshale imali ukukhulisa umsebenzi.

Sinyuke ngo-12 000 isibalo sabantu abasebenzayo – iStats SA

Nakuba kudilizwe izisebenzi eziwu-91 000 ngekota yokugcina yonyaka odlule kodwa kunokuhleka okuncane njengoba izibalo ezintsha zikhombisa ukuthi sandile isibalo sabantu abasebenzayo ezweni. Isithombe: Sithunyelwe

I-ICC yaseThekwini isizoba neWorld Trade Centre 

UMASIPALA waseThekwini uvule isikhungo sohwebo iWorld Trade Centre e-Inkosi Albert Luthuli International Convention Centre (e-ICC) ukuze iqhubeke ikwazi ukukhulisa umnotho, ukudala imisebenzi, ukuphucula ukuhambisa izidingo kubantu nokwenza izinto ngendlela entsha.

Uhulumeni kufanele uyifakele izibuko eyamabhizinisi angakhokhi i-VAT, kuloba uJabulani Sikhakhane

IZIBALO ezintsha ezikhishwe yiStatistics South Africa (iStats SA) zikhomba ukuthi siyehla isibalo sabantu bomdabu abanamabhizinisi angabhalisiwe ngokusemthethweni, ikakhulu lawo angakhokhi i-value-added tax (i-VAT).

Sizobathinta kanjani abathengi iSabelomali sango-2025, kuloba uThabani Ndwandwe

ABANTU baseNingizimu Afrika bebeyilindele ngabomvu inkulumo kangqongqoshe womNyango weziMali uMnu u-Enoch Godongwana yeSabelomali sango-2025 , benethemba lokuthi kuzothathwa izinyathelo zokunciphisa ukudonsa kanzima ngokwezimali.

I-Sars izoqhuba umsebenzi wokuphucula ukusebenza ngesabelo sawo esiwuR7.5 billion

UPHIKO oluqoqa intela iSouth African Revenue Service (iSars) luzosebenzisa uR7.5 billion olwabelwe wona eminyakeni emithathu ezayo ukuqhubeka nokuphucula indlela olusebenza ngayo ukunyusa imali oluyiqoqayo.

Umdonsiswano nge-VAT uyinkomba yokuthi kuza isikhathi lapho izakhamuzi zingeke zazi ngezimali, kuloba uJabulani Sikhakhane

UKUSUNGULA uHulumeni woBumbano ngonyaka odlule nesiphakamiso sikangqongqoshe womNyango weziMali sokunyusa intela yezimpahla i-value added tax (i-VAT) sekuvulele iPhalamende ithuba lokuqala ngqa lokusebenzisa igunya lalo leminyaka.

Uhulumeni kufanele ushintshe ukwenza ngeSabelomali – isikhulu seBLSA

ISABELOMALI esithulwe namhlanje esifaka ukunyusa intela ebanjwa ezimpahleni i-value-added tax (i-VAT) ngo-0.5 percentage points kulo nyaka okuzophinda nangonyaka ozayo, ngeshwa kubanga uvalo olufanayo nolwaqhamuka ngesikhathi singethulwa iSabelomali ngenyanga edlule.

ISabelomali asikhombise ukuthi izwe liyakwazi ukulawula izindleko nesikweletu, kuloba uBusi Mavuso

UKUSHESHA ukushintsha kwezinto kwezombusazwe emhlabeni kusho ukuthi iSabelomali saleli sonto okwakufanele sithulwe emasontweni amabili edlule sesizothulwa izinto sezihluke kakhulu. Izenzo zeMelika ziphoqa ohulumeni yonke indawo ukuthi bacabange ngezindlela ezintsha.

Ibhungu laqala oKuhle ukubalekela ukujika nelanga

NGEMVA kokungalutholi usizo lwemali yokufunda esikhwameni esisiza izitshudeni ezikhungweni zemfundo ephakeme iNational Student Financial Aid Scheme (iNSFAS), insizwa eyayisanda kuphasa uMatikuletsheni ayizange ihlale ekhaya kodwa yafikelwa umbono wokuqala ibhizinisi lokhwakha amakhabethe abizwa ngama-pedestal.

I-B20 neG20 yithuba elihle nejoka elikhulu, kuloba uBusi Mavuso 

BESIMATASA siyiNingizimu Afrika ngesonto elidlule. Ngapha sishaye into ecokeme kuthulwa iB20 neG20 futhi iCape Town isibusise ngesimo sezulu esihle kodwa futhi nomsindo kwipolitiki kwamanye amazwe ubungazibekile phansi.

Podcasts

Inqolobane