U-Trump uyisikhumbuzo sokuthi amazwe athembele eminothweni yawo, kuloba uJabulani Sikhakhane 

ISINQUMO sikamengameli waseMelika uMnu uDonald Trump sokumisa izinhlelo zokuxhasa amanye amazwe, phakathi kwawo okukhona neNingizimu Afrika, siyisikhumbuzo sokuthi izwe kufanele likwazi ukuzimela kwezezimali.

Ongqongqoshe nabaholi bamabhizinisi bethule umyalezo omuhle eDavos, kuloba uBusi Mavuso 

EMBUTHANWENI waminyaka yonke ohlanganisa abaholi bamabhizinisi nabepolitiki emhlabeni iWorld Economic Forum (iWEF), obuseDavos, eSwitzerland, ngesonto elidlule, iNingizimu Afrika ikhulume ngezinto esizizuzile nokuthi yini enye engayenza. Nongonyaka odlule, umyalezo wethu wawukhuluma ngesingase sikwenze. 

Umlimi omncane uhamba endimeni eyaklanywa wumsunguli wepulazi

EDOLOBHENI iDennilton, eLimpopo, kunepulazi elibhekane nezinselelo eziningi kodwa manje eselichuma njengoba likhula ngamandla unyaka nonyaka. IMakuwa JJ Farming, kodwa esibizwa ngeMakuwa Latest, yipulazi elingamahekthare awu-40 kanti liyifa elashiwa wumsunguli walo uMnu uJJ Makuwa ongasekho.

Isabambe ngakho ngokwamanani ezimpahla kodwa…

UKWEHLA kwamandla emali i-Consumer Price Inflation kufinyelele ku-3.0% ngoDisemba kanti bese kungokwesibili izinyanga zilandelana njengoba ngoNovemba kwakube ku-2.9%, kusuka ku-2.8% ngo-Okthoba.

Uhulumeni nezinkampani zezimayini abasukumele eyemigodi eyasala ikhamisile, kuloba uJabulani Sikhakhane

UNZIMA umsebenzi okudingeka wenziwe yiNingizimu Afrika ukukhuculula ukusebenza kwamabhizinisi amancane, ikakhulu angabhalisiwe ngokusemthethweni.

Ukusebenzisana kwamabhizinisi nohulumeni kuyisibonelo esihle emhlabeni, kuloba uBusi Mavuso

UMHLANGANO omuhle wamabhizinisi nohulumeni usugqugquzele umgqigqo wokuphuthumisa izinguquko ezinqala.

Lizovalwa Ithala eseliphelelwe wushwele wesikhashana 

AZOVALWA ama-akhawunti acela ku-257 000 abantu abasebenzisa Ithala emva kokuthi uphiko lweBhange loMbuso elingamele ukusebenza kwamabhange iPrudential Authority selufake isicelo eNkantolo ePhakeme eMgungundlovu sokuvala ukusebenza kwaleli bhange elingaphansi kukahulumeni waKwaZulu-Natali.  

INingizimu Afrika iya kwiWEF ishayela phezulu

ITHIMBA elizomela iNingizimu Afrika kwiWorld Economic Forum (iWEF) lithi kuningi okuhle elizokwazi ukukhangisa izwe ngakho kubatshalimali eDavos, eSwitzerland, ngesonto elizayo. Nokho livumile ukuthi ziseningi izinselelo ezidinga ukulungiswa ezweni.

‘Zinkonkoshele uma unemali; iyasanganisa’

Kuleli sonto kuSAZIWAYO NEMALI sixoxa noFortune Nkwanyana, umbhali wezincwadi, okubalwa kuzona i-Rise and Grind ne-Think Excellence, umphathi wohlelo emicimbini, isikhulumi sezinkulumo ezakhayo, usomabhizinisi. Uke waba wumsakazi kwiGagasi FM ethula i-Rise and Grind ngoMsombuluko kuya kuLwesihlanu ngo 4 kuya ku-6 ekuseni

Okuyolungisa isimo somasipala ezweni sekufana noJohane 14, kuloba uJabulani Sikhakhane

IZINKINGA zomasipala eNingizimu Afrika nezisombululo zazo sezafana nesaladi yeklabishi yodumo evame ukubizwa ngoJohane 14, ngokwevesi lesibili encwadini kaJohane eBhayibhelini.  Ngokuthi lijwayelekile kakhulu leli vesi, laziwa nayizingane, livame ukutakula abaningi abazithola … Read More

Wunyaka wokuthi iNingizimu Afrika ikhombise amangwevu emhlabeni, kuloba uBusi Mavuso

LONA wunyaka onezinto eziningi esizibhekile emhlabeni kodwa engikholwa wukuthi uzoba muhle eNingizimu Afrika. Sinethuba lokwakhela phezu kwezinguquko ezenziwe eminyakeni embalwa edlule.

Umlimi uqhubeka endimeni eyaklanywa wuyisemkhulu

ESIGODINI esincane iMoremela, eHlabekisa, eMpumalanga, ukulima emndenini sekuyindlela yokuphila amashumi eminyaka. Kwaqala ngomkhulu owayesebenza umhlaba, manje intokazi iqhuba lelo fa ngokuziqhenya.

Abadayisi basemakethe bangenisa uR55 billion emnothweni ngonyaka

UMNOTHO waKwaZulu-Natali yiwona owesibili ngobukhulu eNingizimu Afrika ulandela owaseGauteng. Enye yezinto ezinesandla esikhulu kuloku yiqhaza elibanjwa wosomabhizinisi abanamabhizinisi imvamisa angabhalisiwe okuthiwa phecelezi yi-informal economy.

Ukungafundi, ukungaqeqeshwa nokungasebenzi kuyingozi ezizukulwaneni, kuloba uJabulani Sikhakhane

ISIBALO sabantu abangondingasithebeni abaneminyaka ephakathi kwewu-15 newu-24 siphezulu kakhulu eNingizimu Afrika. Lapha sikhuluma ngabantu abangasebenzi, abangekho esikoleni noma ezikhungweni zemfundo ephakeme. Babizwa ngamaNEET, ukunqamulela ukuthi not in education, employment or training.

Ayisukunyelwe eyefemu yokusansimbi – ungqongqoshe 

SEKUNXUSWE uNgqongqoshe wokuHweba, iziMboni nokuNcintisana uMnu uParks Tau ukuthi aphinde axoxisane ne-Arcelor Mittal South Africa ukugwema ukuvalwa kwamafemu ayo amabili ezweni, nokuzosho ukuthi abantu abawu-3 500 bazophelelwa ngumsebenzi.

Impesheni yezisebenzi zomasipala nonogada isengozini

ABAQASHI bawu-7 770 bakweleta imali yempesheni elinganiselwa kuR5.2 billion. Umbiko osanda kukhishwa wumlawuli wemboni yezimali iFinancial Sector Conduct Authority (iFSCA) uveze ukuthi le mali engakhokhiwe ezikhwameni zempesheni ithinta amalungu awu-310 000.

Luyaqhubeka nokudala amathuba omsebenzi uhlelo lokwakha ifenisha

IPHINI likangqongqoshe womNyango weMfundo ePhakeme lihole ithimba ebelivakashele eMkhumbane Entrepreneurship Support Centre eCato Manor, eThekwini, KwaZulu-Natali, basanda kuhlola ukuqhubeka kohlelo i-Furniture-manufacturing and Upholstery Skills Development Training Programme.

‘Abantu abangadidiseki uma bebona imali, abayonge’

Kuleli sonto kuSAZIWAYO NEMALI sixoxa noSandile Dlamini, umlingisi wemidlalo yethelevishini, umculi, umshayisiginci nomabhizinisi. Emidlalweni yethelevishini namafilimu aseke wadlala kuwona kubalwa i-Sarafina, i-Stokvel Season 3, Imbewu: The Seed, edlala indawo kaPhakade ne-Sibongile & The Dlaminis Season 1 noSeason 2

Amanani ezindlu ayisibuko ngesimo sezwe, kuloba uJabulani Sikhakhane

IBALULEKILE intengo yezindlu, okuyitemu esilisebenzisa ukuhlanganisa izindlu namaflethi) ezweni. Iyinkomba enkulu yesimo somnotho wezwe nenhlalonhle nje yesizwe. Ziningi-ke izizathu ezidala ukunyuka nokwehla kwentengo yezindlu.

Kuningi okufanele kusijabulise njengoba sizohlaba ikhefu, kuloba uBusi Mavuso

IMIZAMO emandla yosomabhizinisi nohulumeni yokusebenzisana isiqala ukuthela izithelo. Kubukeka sengathi unyaka sizowuphetha sekuphele amakota amathathu ugesi ungakaze ucinywe. 

INingizimu Afrika neNigeria banyusa igiya ekuhwebeni

NGEMVA kwengqungquthela ebiseCape Town kuleli sonto, iNingizimu Afrika neNigeria bazibophezele ekuqiniseni ubudlelwano bokusebenzisana kwezomnotho.

Ukubuyekeza imboni yomshwalense wemingcwabo kudinga ukushayelwa ihlombe, kuloba uJabulani Sikhakhane

ABELUSI bemboni yezimali bazobuyekeza ukusebenza yomshwalense womngcwabo. Lolu phenyo luzothinta nokusebenza kwabangcwabi njengoba sekuneminyaka bedayisa umshwalense wemingcwabo.

Uqhakazisa umhlaba ngamaveji nezithelo okungavamile

EMASIMINI avundile budebuduze naseMangaung, eBloemfontein, eFree State, ipulazi elincane livunguza ngamandla afana nezitshalo ezikhula kulona. Umlimi osemcane oneminyaka ewu-20 uhlakulela amaveji angavamile nezithelo, kwesinye isikhathi okuhlukile kokwejwayelekile ngemibala.

Uqinisa isandla ngezimali uhulumeni waseKZN

UHULUMENI waKwaZulu-Natali uzoqinisa isandla endleleni imali esetshenziswa ngayo ngenhloso yokwandisa imali ezoya ezinhlelweni ezinakekela abampofu nezikhulisa umnotho.

Kuningi okubhekwayo nokunesandla endleleni izwe elibhekwa ngama-ratings agency ngayo,  kuloba uJabulani Sikhakhane

ZINE izinto ezibalulekile ezicutshungulwa kabanzi uma kubhekwa indlela uhulumeni wezwe aphethe ngayo umnotho walo nesimo sezimali. Lo msebenzi wenziwa yizinkampani ezibizwa ngokuthi ngama-ratings agency. 

Abanye bahlehla nyovane ukucaphuna empeshenini ngenxa yentela – umbiko 

BAWU-28 525 abantu abahoxise izicelo zabo zokucaphuna ezikhwameni zabo zempesheni ngoba bebona ukuthi imali yentela abazoyikhokha yinkulu.

Wenza impilo ibelula kwabanqena ukuwasha amateki 

UKUBONA izinkinga ezibhekene nabantu ngokuhlanza amateki abo kwenza insizwa yaseThekwini, KwaZulu-Natali, yasungula ibhizinisi elibathula umthwalo emahlombe. Babodwa abanqena ukuwasha amateki, abanye bavika ukuntshontshelwa amateki anekiwe.

‘Gcina imali uyigcinele isimo esinzima’

Kuleli sonto kuSAZIWAYO NEMALI sixoxa noMmangaliso Mhlongo, usomahlaya nomphathi wohlelo emicimbini. Phakathi kwemicimbi asekewabulala abantu ngensini kuyona kubalwa i-Mama’s Boy, i-Durban Curry Comedy, All Jokes Aside, i-Comedy Night, i-It’s a Love Thing, i-Durban Headliners, Laugh Like a Pirate Comedy ne-Sh*ts & Giggles

Kunxuswa abathengi bangadidiswa wukwehla kwemalimboleko 

KUSUKELA namhlanje inzalo iBhange loMbuso eliyikhokhisa amabhange isizoba wu-7.75% njengoba seliphinde lehlisa imalimboleko ngo-25 basis points. Loku kusho ukuthi inzalo amabhange asezoyikhokhisa abathengi isizoba wu-11.25%.

Abanikazi bamaspaza bayakuqonda okufunwa wuhulumeni kodwa kuzobanzima

ABANIKAZI bamaspaza basematheni kulezi zinsuku eNingizimu Afrika ngenxa yezigameko zokufa kwezingane osekuvele ukuthi zidle ukudla obunobuthi ezikuthenge ezitodlwana zabo.

Ukusebenza kahle komnotho kumqoka uma uhulumeni uzoboleka imali, kuloba uJabulani Sikhakhane

UHULUMENI waseNingizimu Afrika uzoboleka uR424.7 billion ezimakethe zemali kuleli zwe naphesheya. Loku kuzosho ukuthi ekupheleni konyaka wezimali wango-2024/25 uhulumeni uzobe ukweleta uR5.6 trillion, isamba esilinganiselwa ku-75% wengxenye yomkhiqizo womnotho wezwe.

Ziningi izimpawu zezinto ezinhle ezweni, nokho iGauteng isihlehlisela emuva, kuloba uBusi Mavuso

UKUBUYEKEZWA kwendawo okukleliswe kuyo iNingizimu Afrika yiS&P Global njengoba isibekwe lapho kukleliswa khona amazwe angeyona ingozi uma ebolekwa imali yigxathu lokuqala lokuthi sibuyele endaweni enhle eyasiphunyuka ekuqaleni kokubheduka kwe-COVID-19.

Abantu baseNingizimu Afrika banevuso nge-Black Friday

NGEMVA kweminyaka eyishumi, i-Black Friday ingenisile eNingizimu Afrika kodwa isishintshile. Ngemva kokwehla kwesasasa kubantu abaya ezinxaxhatheleni zezitolo ngesikhathi sobhubhane i-COVID-19, ikhuze ibuya ngamandla ngo-2023.

Umfuyi wesifazane ulandela igama lakhe lobuBhunu

INTOKAZI yaseGanyesa, eNorth West, ekhulele emndenini ofuyayo ilandela isibongo sayo ngebhizinisi layo lokufuya futhi ehamba ezinyathelweni zikamkhulu wayo nonina, bobabili ababenothando lokulima.

I-KZN iyasondela ekungeniseni uR100 billion wabatshalimali

IBEYIMPUMELELO ingqungquthela yokuheha abatshalimali KwaZulu-Natali, nobekungeyokuqala ehlelwe wuHulumeni woBumbano, iKwaZulu-Natal Investment Conference ephothulwe ngoLwesibili kuleli sonto.

Uhulumeni kungenzeka uzigwaze ngowawo ngokunciphisa izisebenzi aziqashile, kuloba uJabulani Sikhakhane

UHLELO lukahulumeni waseNingizimu Afrika lokwehlisa isibalo sezisebenzi lungase ludale izinkinga ezingaphezulu kwalezi ozama ukuzixazulula. UmNyango weziMali umemezele ngenyanga edlule ukuthi uhulumeni usubeke isamba esiwuR11 billion sokuheha izisebenzi eziwu-30 000 ukuthi ziyeke umsebenzi.

Uqinisa idolo umbono ocacile ngokuguqula imboni yezokuthutha, kuloba uBusi Mavuso

UNGQONGQOSHE womNyango wezokuThutha uNks uBarbara Creecy uselethe umfutho omusha emnyangweni oletha ithemba kubantu bamabhizinisi ukuthi singaphumelela ekubhekaneni nenkinga yezokuthutha.

Izitok’fela zisahamba phambili eNingizimu Afrika – ucwaningo 

IZITOK’FELA zisaqhubeka nokuba ngenye yezindlela ezihamba phambili ezigqugquzela abantu ukuthi bonge imali eNingizimu Afrika kodwa isekhona inselelo yokuqinisekisa ukuthi imali yazo iphathwa ngendlela efanele ukuze zifeze izinhloso zezisuke zisungulelwe kona.

Baphendule usizi lwayibhizinisi lezicathulo eziyinguganaboya

NGEMVA kokudabuka kwezinhliziyo ngoba beshonelwe yingane yabo, indoda nomkayo baseThekwini bathola indlela engajwayelekile yokuzilapha ngokusebenzisa isikhumba ukusungula ibhizinisi lezicathulo.

UMasipala waseThekwini uthule amapitsi ezindaweni ezinenkinga yamanzi

UMASIPALA usanda kuthule ngokusemthethweni amapitsi amahlanu ezindaweni
ezinezinselelo zokuhlinzekwa ngamanzi. La mapitsi ethulwe ezindaweni ezihlukene zakuWadi 60, kuWadi 100 nakuWadi 98.

UMogajane uyeke izikhundla ngenxa yokunukwa

USULILE esikhundleni sakhe sokubawusihlalo wesikhwama sempesheni sezisebenzi zikahulumeni iGovernment Employees’ Pension Fund uMnu uDondo Mogajane kuleli sonto.

I-Africa Maritime Investment Indaba ihlose ukuguqula umnotho wase-Afrika 

I-AFRICA Maritime Investment Indaba ivule iminyango kuthangi eNkosi Albert Luthuli International Convention Centre eThekwini, KwaZulu-Natali.

Ubuchwepheshe bokukhokha obusha obuzofukula amabhizinisi amancane

UBUCHWEPHESHE obusha bokukhokhela izimpahla obethulwe yiStandard Bank abugcini nje ngokusiza osomabhizinisi abancane babenendlela elula yokukhokhisa amakhasimende kodwa buhlose nokubasiza nangezinye izinto ezithinta ukuphatha ibhizinisi.

Mkhulu umonakalo owenzeka ezinganeni ezikhula zihlupheka, kuloba uJabulani Sikhakhane

UMBIKO weNelson Mandela Children’s Fund ngesimo sokuhlupheka kwezingane zaseNingizimu Afrika uyisikhumbuzo sokuthi leli zwe linemali yokumelana nezidingo nezinkinga zalo. Ingqinamba wukuthi imali ekhona ayisetshenziswa ngendlela. Ngamanye amazwi, indlela esetshenziswa ngayo ayinamphumela omuhle nobonakalayo.

Izikhulu eziphezulu zinengcindezi yokuqinisekisa ukuthi amabhizinisi ayasimama, kuloba uBusi Mavuso 

INTO egqame nge-Africa CEO Outlook Report yango-2024, umbiko osanda kushicilelwa yiKPMG, wukuthi izikhulu eziphezulu zasemazweni ase-Afrika aseningizimu azinalo ithemba elitheni ngesimo somnotho womhlaba kulo nyaka uma kuqhathaniswa nangonyaka odlule.

Umlimi osemusha uhlakulela impumelelo 

ESIGODINI esithulekile iMhlwazini, eBergville, KwaZulu-Natali, owesilisa osemncane uqala usuku ngokuhlola amasimu akhe agcwele isipinashi, amaklabishi, utamatisi namazambane.

Umuthi omkhulu uwile, kuloba uVusi Mvelase

UBHUT’ Mi angimazanga isikhathi – kubeyiminyaka ethi ayibe wu-37 kuphela. Ngizosho okubili okuthathu – lesi yisikhumbuzo esincane somuntu omkhulu.

UMhayise sizomkhumbula ngeqhaza lakhe emzabalazweni wenkululeko yobuciko, amasiko namagugu, kuloba uMusa Xulu

NGISHAQAKE kakhulu ukuzwa izindaba zokudlula emhlabeni kukaMi “Chief of Staff” Hlatshwayo. Besazana kakhulu, ikakhulu emkhakheni wezobuciko, amasiko namagugu engaba wusolwazi wamaNyuvesi kuwona kusukela eminyakeni ngineminyaka ewu- 33 ngama-1990s.

Kuzoliwa nemicikilisho kahulumeni ekhinyabeza amabhizinisi asafufusa

UHULUMENI usumemezele olunye uhlelo ohlose ngalo ukuphucula indawo okusebenzela kuyo osomabhizinisi abancane. Ngesikhathi wethula iSabelomali saphakathi nonyaka wezimali i-Medium-Term Budget Policy Statement (i-MTBPS), umNyango weziMali uthe kuzoqeqeshwa abantu komasipala.

‘U-Chief of Staff’ uhambe ephoxekile ngokushintsha kwabaholi benkululeko, kuloba uBuyani Mhlongo

UBHUT’ Mi Hlatshwayo wayeyikonke engangikudinga ngenkathi ngingena esigabeni sokubawumuntu omdala ngo-1998. Ngaphambi kwaloko, ngangimbonela kude uma benomlingani wakhe uMama uGugu Ngcobo bezosibuka sizilolonga eNtuzuma, enyakatho yaseThekwini.

URamaphosa noKhongolose babhekene nenkanankana yobambiswano ngokusimama komnotho, kuloba uJabulani Sikhakhane

LIKHULU ithemba ngekusasa lomnotho weNingizimu Afrika uhulumeni, oholwa wuMengameli uCyril Ramaphosa, olibeka empumelelweni yokuphatha izintambo zombuso ngokubambisana kwamaqembu epolitiki.

‘Yize sinezinto ezinqindayo kodwa iSabelomali sibeka eqhulwini izinto ezibalulekile’

I-BUSINESS Leadership South Africa (iBLSA) iyamncoma uNgqongqoshe weziMali uMnu u-Enoch Godongwana ngokukhipha iSabelomali esifanele esitshengisa ukucophelela kodwa futhi siyise imali ezindaweni ezifanele ezizokhulisa umnotho ngokuhamba kwesikhathi.

Umnotho ngeke usakhula ngendlela ebilindelwe

UMNOTHO waseNingizimu Afrika sekulindeleke ukuthi ukhule ngo-1.1% kulo nyaka, esikhundleni sika-1.3% owawubikezelwe kwiSabelomali ngoFebhuwari kanti nemali esizongeniswa wuhulumeni kulo nyaka wezimali u-2024/25 sekulindeleke ukuthi inciphe ngoR17.7 billion. Loku sekunyuse nemali uhulumeni ozoshoda ngayo ngoR34.7bn.

Podcasts

Inqolobane