I-Africa’s Travel Indaba ingenise uR547 million eThekwini

 I-AFRICA’s Travel Indaba 2025 (i-ATI) ibenomphumela omuhle emnothweni waseThekwini ingenisa cishe uR574 million, kanti abantu basebenzise ngaphezu kukaR232m. 

Uyancomeka umsebenzi ngeSabelomali – osomabhizinisi

ISABELOMALI sesithathu sango-2025/26 sisahlela ukusebenzisa imali ngendlela okwakuhlelwe ngayo kwesathulwa ngomhlaka-12 wangoMashi, yize ungasekho uR75 billion obuzongena ukube iqhubekile nokunyuka intela ebanjwa ezimpahleni, i-value-added-tax (i-VAT). 

Zizovalwa izinhlelo ezingawenzeli lutho uhulumeni – uGodongwana 

UHULUMENI uzobuyekeza indlela owaba imali ngayo kusukela ngo-2026/27 ngenhloso yokuvala izinhlelo ezingabalulekile futhi ezingenzi kahle ukuze uphucule indlela othenga  izimpahla  ngayo nowengamela ezobuchwepheshe nengqalasizinda ngayo.

I-TPT imi ngomumo njengoba kuqala isikhathi sokusama-orintshi eNingizimu Afrika

INKAMPANI elawula ukusebenza kwamachweba nokuthutha izimpahla eNingizimu Afrika iTransnet Port Terminals (iTPT) isiqalile ukulawula ngobunono ukuthutha kwezithelo ezinjengama-orintshi aseNingizimu Afrika aya kwamanye amazwe, okunyuke ngo-20% unyaka nonyaka kuze kubewu-Ephreli wango-2025.

Umnotho wethu uyahluleka kanti kufanele sikulungise loku, kuloba uBusi Mavuso 

ISINQUMO senye yezinhlangano ezibuyekeza indlela amazwe aphatha ngayo umnotho nokuthi akwazi kangakanani ukukhokha izikweletu zawo iS&P Global sokuphinde iklelise kahle iNingizimu Afrika uma ibheka okulindeleke kuyona siwubufakazi bokuthi yini eyingozi. 

Kuzoba wumqansa ukunconzula iSabelomali – ongoti bomnotho 

CISHE isikweletu sikahulumeni sizonyuka kakhulu kunokulindelekile njengoba umNyango wezeziMali kuzodingeka ukuthi uzame ukuvala isikhala semali engaphezudlwana kukaR42 billion ebizongeniswa wukunyuka kwentela yezimpahla i-value-added tax (i-VAT), okungeke kusenzeka.  

INingizimu Afrika iwumholi omusha wezifunda zezikhungo zentela

UHAMBE kahle umhlangano obuphethwe yiSouth African Revenue Service (iSars) i-41st Regional Steering Group yeWorld Customs Organization (iWCO) East and Southern Africa ophele ngoLwesihlanu.

Amabhizinisi aseKZN asebenzisa i-Africa’s Travel Indaba ukusabalala

AMABHIZINISI amancane asemkhakheni wezokuvakasha KwaZulu-Natali abeke amathemba awo embukisweni omkhulu wezokuvakasha i-Africa’s Travel Indaba (i-ATI)  yalo nyaka ukuze kuvuleke amathuba amasha okukhula nokwaziwa kakhulu.

Amabhizinisi azoqhubeka nokubambisana ne-Operation Vulindlela, kuloba uBusi Mavuso  

I-OPERATION Vulindlela ingazishaya isifuba ngendima esikhathuliwe ukuxazulula inkinga kagesi, ukuphucula ezokuthutha izimpahla, ukuhlinzeka izisebenzi zakwamanye amazwe ezinamakhono izimvume zokusebenza eNingizimu Afrika nokunye okuningi.

IBhange loMbuso liphikisa isinqumo senkantolo evune Ithala

ITHALA selizoqhubeka nomsebenzi walo wokwamukela amadiphozithi emva kokuthi iNkantolo ePhakeme eMgungundlovu inqume ukuthi kufanele leli bhange lidedelwe liqhubeke nomsebenzi walo esikhundleni sokuthi lenganyelwe wumlawuli owaqokwa yiBhange loMbuso. 

UMasipala waseThekwini awusongile izandla ngezinkinga zamanzi

KUBANTU abaningi abahlushwa wukuphela kwamanzi eThekwini kubukeka sengathi akukho okwenziwayo ukuxazulula le nkinga kodwa uSomlomo kaMasipala waseThekwini uMnu uThabani Nyawose uthi ziningi izinhlelo abeza nazo zokuqinisekisa ukuthi abantu bathola amanzi ahlanzekile.

Kuzothuthukiswa uhlelo lokusebenza esikhungweni sezingcingo sezamanzi

NGENHLOSO yokuqinisekisa ukusizakala kangcono kwamakhasimende nokuhambisa kangcono izidingo, kuzothuthukiswa uhlelo lokusebenza lwesikhungo sezingcingo soPhiko lwaManzi neNhlanzeko, okuzofaka uhlelo lwesimanje oluzosiza ukubhekana nezinselelo ezining

Okuchazwa wukuhoxisa ukukhuphula i-VAT

EMVA kokuthi ungqongqoshe womNyango weziMali eNingizimu Afrika ememezele ukuhoxisa ukunyusa intela yezimpahla i-value-added-tax (i-VAT), obekuzokwenzeka ngenyanga uphiko oluqoqa intela iSouth African Revenue Service (iSars) ichaze ukuthi lesi sinqumo sokuhoxisa ukunyusa i-value added tax (i-VAT) ngo-0.5%, kuzobanamuphi umphumela.

Sidinga umnotho ozovula amathuba omsebenzi entsheni, kuloba uJabulani Sikhakhane

SESINYUKE kakhulu isibalo sabafundi baseNingizimu Afrika abaphothula uMatikuletsheni kodwa iningi labo elingondingasithebeni ngoba alisebenzi futhi alidluleli ezikhungweni zemfundo ephakeme nezokuqeqeshela amakhono.

INingizimu Afrika ayinyakaze ukunciphisa umphumela wentela yeMelika embonini yezimoto, kuloba uBusi Mavuso

IMBONI yezimoto yaseNingizimu Afrika iwumgogodla womkhiqizo wezimboni zomnotho wethu. Yiyona ekhiqiza u-60% wezimpahla esizidayisela amanye amazwe futhi yiyona mboni enkulu kunazo zonke kwezikhiqiza izimpahla ezweni.

Isikhungo semfucuza saseHammarsdale sisimamisa umnotho 

UBUCHWEPHESHE bebuhamba phambili emcimbini wokuthula indlu ebiza kancane eyakhiwe ngemfucuza enezinto ezigaywe kabusha okuhlanganisa ingilazi, imfucuza yezinto zokwakha. Ingxenye ewu-70% wendlu yakhiwe ngemfucuza ehlanganiswe kabusha.

Ubuchwepheshe bumqoka ukwenza umsebenzi kahulumeni ngendlela, kuloba uBusi Mavuso

LABO bethu abasemabhizinisini bayazi ukuthi ubuchwepheshe bumqoka kanjani ukuze uncintisane kahle nezimbangi zakho. Ngaphandle kwabo ngeke ukwazi ukunika amakhasimende akufunayo.

Abantu baseNingizimu Afrika bantula ulwazi ngemali – uTshabalala

KUNINGI osekwenziwe yimboni yezimali ukufukula abantu, ikakhulu labo ababencishwe amathuba kodwa kuningi esengakwenza ukunciphisa ukungalingani nokuqinisekisa ukuthi wonke umuntu ubamba iqhaza emnothweni.

Ucwaningo lukhombisa ukuthi abantu abamnyama abasakukhuthalele ukushada, kuloba uJabulani Sikhakhane 

ZIYANDA izinguquko ngenhlalo nesimo sempilo yezakhamuzi zaseNingizimu Afrika, ikakhulu eyabantu abamnyama. Loku kuvezwa yimininingwane ehlukene eqoqwa yiStatistics South Africa (iStats SA), ekhomba ushintsho olukhulu endleleni abantu abamnyama abaziphethe ngayo nezinkolelo zabo.

Ukwandisa amazwe esihwebelana nawo kumqoka, kuloba uBusi Mavuso

KULELI sonto iPhalamende laseNingizimu Afrika liphasise isiphakamiso sokukhuphula intela ebanjwa ezimphaleni i-value-added tax, osekuqubule inkulumompikiswano ngomphumela wakho emnothweni.

Umfuyi osemncane uthuthukisa intsha ngamakhono

WUTHOBILE ZWANE  UMFUYI osemncane waseMpumalanga Kapa oyikazela iizindondo zolimo ucija abalimi bangomuso ukuqinisekisa ukuthi ayikho intsha engasebenzi.  UMnu uTshilidzi Matshidzula, oneminyaka ewu-35, usezuze inqwaba yezindondo zolimo kanti ufuna ukudlulisela ulwazi … Read More

Asijabule sibuye nganeno ngemali eqoqwe yiSars: usomnotho

NGENKATHI wonke umuntu encoma iSouth African Revenue Service (iSars) ngokuqoqa imali ewuR1.9 trillion enyuke ngoR6 billion kweyayiqoqwe ngonyaka odlule, isazi somnotho uSolwazi uBonke Dumisa sithi akujatshulwe kubuywe nganeno. 

‘Sebenzisa imali ukuthuthukisa imfundo yakho’

Kuleli sonto kuSAZIWAYO NEMALI sikuphathele u-Altas Duma, umsunguli weSagiya Foundation, ecija amaciko nezinhlelo zobuciko namasiko. Uwumhleli womcimbi iKwaZulu-Natal International Jazz Festival, unobhala weKwaZulu Natal Jazz Appreciators’ Association nomsunguli weSagiya Records, eqopha umculo futhi iwusabalalise ezitolo ezi-digital. Abanye babaculi abaqophile uDuma kubalwa uRoyal Son, uBongani Nkwanyana, uMthobisi Mthalane, uProf Rippon, uVincent Mtetwa, uNicky Shange, Umkhumbane Jazz Ensemble, uRossy M, uMbali Nzama nabanye. UDuma uyilungu le-Arts Connect Africa eseBoston, eMelika, ne-Association of the Performing Arts Professionals yaseNew York City, eMelika. Uwumsakazi wohlelo i-The Jazz Eye with Atlas Duma kwiVibe 94.7FM

I-Lions Den Business Plan Competition izohlomisa abasafufusa

UMA osomabhizinisi abancane bebuzwa ukuthi yiziphi izingqinamba ababhekana nazo, iningi livamise ukuthi yimali yokusungula ibhizinisi. UMasipala waseThekwini uzoxazulula le ngqinamba ngomncintiswano womabhizinisi abancane i-Lions Den Business Plan Competition.

INingizimu Afrika izozwa ngamanye amazwe uma uhulumeni uqhubeka nokusonga izandla, kuloba uJabulani Sikhakhane

AMAZWE anamandla ngokomnotho nezimali zikahulumeni amatasatasa nemizamo yokuzilungiselela impilo ngaphansi kwesimo lapho uhulumeni kamengameli waseMelika uMnu uDonald Trump usuhoxise khona usizo lweMelika kwamanye amazwe. 

Podcasts

Inqolobane