Kudingeka indlela yokuthi uR88 billion ogciniwe ufinyelele kubanikazi – umGcinimafa

UKUBONA ukuthi izindodla zemali eshiywa ngabantu ihleli ezinkampanini zomashwalense, ezomhlalaphansi nezitshala imali sekwenze umGcinimafa eze nohlelo lokuthi kubenendlela yokulandelela abanikazi bale mali noma okufanele iye kubona.

Amandla emali ehleli ngenyanga edlule awu-4,3%

IZIBALO ezintsha zamandla emali zikhombisa ukuthi ehlile ngoJulayi abawu-4,3% esuka ekubeni wu-5% ngoJuni. Izolo iStatistics South Africa (iStats SA) sithe okwehlise amandla emali i-consumer price inflation kube wukwehla kwamanani kaphethroli.

Ukuvikela imvelo nomphakathi akungaxoshi abatshalimali – usihlalo

NAKUBA izinhlangano zomphakathi zisithakasele isinqumo seNkantolo yomThethosisekelo sokumisa izinhlelo zeShell zokumba uwoyela ne-gas eWild Coast, eMpumalanga Kapa, kodwa usihlalo wekomiti le-Mineral and Petroleum Resources uthi lesi sinqumo siphazamisa izinhlelo zokudala imisebenzi.

Ukuntuleka kwemisebenzi kwenza abantu bagembule mawala – ibhodi yokugembula

NJENGOBA sebewu-8,5 million abantu baseNingizimu Afrika abangasebenzi, ibhodi engamele ukugembula ezweni idonsa abantu ngendlebe ukuthi bangalokothi basebenzise imali yokondla ukugembula.

Umthethosivivinyo uhlongaza ukuthi ‘amaZamazama’ ahlawuliswe uR100 million

UKULWA nenkinga yabavukuzi abaphendula iNingizimu Afrika igobolondo, ungqongqoshe womNyango woBulungisa uNksz uMmamoloko Kubayi umemezele ukuthi bahlela ukuchibiyela umthetho wezimayini ngokuthula i-General Mining Laws and Amendment Bill. 

INingizimu Afrika iboleke u$500 million wokuguquguquka kwesimo sezulu

UHULUMENI waseNingizimu Afrika usayine isivumelwano sokuboleka u$500 million (uR8,13 billion) kwi-Asian Infrastructure Bank (i-AIIB) ukuqinisekisa ukuthi ukuhambisa izidingo kubantu akuphazamiseki ngenxa yokuguquguquka kwesimo sezulu emadolobheni.

Izinhlelo ze-Operation Vulindlela zihamba ngononina

ZIHAMBA kahle izinguquko zokusimamisa umnotho wezwe ezingaphansi kwe-Operation Vulindlela. Umbiko we-Operation Vulindlela wekota yokuqala yalo nyaka ukhombisa ukuthi izinguquko ezenziwa kwezokuthutha izimpahla, kwingqalasizinda nasekutshaleni imali ziyanyakaza.

IBhange lomBuso lifuna izakhamuzi ziphawule ngemali yobuchwepheshe

UMGCINIMAFA neBhange lomBuso bashicilele imithetho emisha ezoqinisekisa ukuthi abahweba nge-cryptocurrency emazweni ahlukene abenzi ubugebengu uma bekhokha ngayo.

Inkantolo ivune isikhulu esiphezulu sePIC esimiswe emsebenzini

UNGQONGQOSHE womNyango weziMali uMnu u-Enoch Godongwana usamukele isinqumo seNkantolo ePhezulu yaseGauteng sokubuyisela emsebenzini isikhulu senkampani kahulumeni etshala imali iPublic Investment Corporation (iPIC).

Usuku lokuvota luzokwaziwa maduze – ungqongqoshe

NJENGOBA sekusele izinyanga ezimbalwa ukuthi iNingizimu Afrika iye okhethweni lokuhulumeni basekhaya, ungqongqoshe womNyango wokuBusa ngokuBambisana nezoMdabu uMnu uVelenkosi Hlabisa uthi uzolumemeza ngoLwesihlanu usuku lokuvota.

Ibhodi entsha yePublic Investment Corporation izoqeda ukuxokozela – ungqongqoshe

UNGQONGQOSHE eHhovisi likaMengameli uNks uKhumbudzo Ntshavheni umemezele ibhodi entsha yenkampani kahulumeni etshala imali iPublic Investment Corporation (iPIC) njengoba uhulumeni ufuna isimo sibuyele kwesijwayelekile kulesi sikhwama esitshala izimpesheni zezisebenzi zikahulumeni.

INingizimu Afrika izoxoxisana neMelika ngokunyusa intela yezimpahla – ungqongqoshe

OSOMABHIZINISI baseNingizimu Afrika abadayisa izimpahla eMelika bazokhokha imali ethe xaxa ngemva kokuthi inyuse intela eliyikhokhisa amazwe awu-60 adayisa izimpahla khona.

I-Cosatu ifuna kuphuthume ukuqoka ibhodi yePublic Investment Corporation

UMFELANDAWONYE wezinyunyana iCongress of South African Trade Unions (iCosatu) usucele ungqongqoshe womNyango weziMali uMnu u-Enoch Godongwana ukuthi asheshise ukuqoka ibhodi entsha yenkampani kahulumeni etshala imali iPublic Investment Corporation (iPIC).

Usihlalo wePublic Investment Corporation usule isigubhukane

ZIYANDA izinkinga zenkampani kahulumeni etshala imali iPublic Investment Corporation (iPIC) njengoba izolo kusule usihlalo webhodi noyiphini likangqongqoshe womNyango weziMali uDkt uDavid Masondo.

Abaqashi abawu-6 064 abagodle imali yempesheni bazoshushiswa

KUZOSHUBA kubaqashi abangayidluliseli ezikhwameni ezifanele imali yomhlalaphansi yezisebenzi yize beyibamba emholweni wazo njengoba umlawuli wemboni yezimali iFinancial Sector Conduct Authority (iFSCA) esesebenzisana noPhiko lokuShushisa ukuqinisekisa ukuthi akudlalwa ngemali yazo yomhlalaphansi.

IKwaZulu-Natali izofukula umnotho waseNingizimu Afrika nge-gas

UMNOTHO waseNingizimu Afrika uzolawulwa yiKwaZulu-Natali eminyakeni embalwa ezayo njengoba kuzokwakhiwa isikhumulo se-gas esikhulu iZululand Energy Terminal (iZET) echwebeni laseRichards Bay, KwaZulu-Natali.

Sekuthela izithelo ukugodla imali yomasipala – uGodongwana

UNGQONGQOSHE womNyango weziMali uMnu u-Enoch Godongwana uthi luthela izithelo ezinhle uhlelo lokugodla imali yesabelo somasipala ewuR13,5 billion njengoba abawu-42 sebewulandela umthetho.

Usihlalo webhodi yePublic Investment Corporation uxoxe nezisebenzi

AKUKHO esizonifihlela kona. Usho kanje usihlalo webhodi yenkampani kahulumeni iPublic Investment Corporation (iPIC) uMnu uDavid Masondo ngesikhathi eyobonana nezisebenzi zayo ukuchaza ngesimo esikhona ngoLwesine.

I-Toyota itshale uR10,4 billion ukukhiqiza iHilux entsha eNingizimu Afrika

NAKUBA inkampani ekhiqiza izimoto iToyota South Africa Motors itshale izigidigidi zamarandi ukukhiqiza iveni layo elithandwayo iToyota Hilux eNingizimu Afrika kodwa ithi kufanele kubenemithetho nengqalasizinda ezolekelela ukukhula kwemboni yezimoto.

INingizimu Afrika ibhekene nempi yokudla okungenampilo nokubizayo – uMotsoaledi 

NJENGOBA ikhomishana yamalungelo abantu iSouth African Human Rights Commission (iSAHRC) iqhuba uphenyo ngokubiza kwamanani okudla eNingizimu Afrika, ungqongqoshe womNyango wezeMpilo usesole izinkampani ezizimele ngokusabalalisa ukudla okungenamsoco ezweni.

Amanzi angena endlini kwiPublic Investment Corporation kusula abaqondisi ababili

KUNGAKAPHOLI maseko ibhodi yePublic Investment Corporation (iPIC) imise isikhulu sayo esiphezulu, isikhungo esilawula imboni yezimali iFinancial Service Conduct Authority (iFSCA) isiqale uphenyo ngokwenzeka kule nkampani kahulumeni etshala izimali.

Luya ePhalamende olukaR13,5 billion womasipala abangenzi kahle 

USIHLALO wekomiti lokuBusa ngokuBambisana nezoMdabu uDkt uZweli Mkhize umemezele ukuthi kuzobanomhlangano ophuthumayo wokubhunga ngemali egodlwe wumGcinimafa ewuR13,5 billion yomasipala abahluleka ukuphatha imali.

Asibajezisi omasipala kodwa siyabalungisa – umGcinimafa

KUYE ngamagama enkehli njengoba umNyango weziMali umemezele ukuthi uzogodla izibonelelo eziwuR13,5 billion zomasipala abawu-69 ngenxa yokungaphathi kahle kwabo imali nokuhluleka ukulungisa izinto akade bekhuzwa ngazo.

Kuntwela ezansi ngodaba lwe-Ithala

SEBEKHOKHELWE u-R1,7 billion abantu ababebeke imali ebhange i-Ithala ngesikhathi liphucwa ilayisensi yesikhashana elalinikwe yona yiBhange lomBuso. Isiyonke imali ababeyibekile iwu-R2,1bn kanti baqale ukukhokhelwa ngoDisemba ngonyaka odlule.

Bahlehlele emuva omasipala ezimalini – umcwaningimabhuku-jikelele

KUNOMEHLUKO omkhulu phakathi kombiko wezimali omuhle nombiko omuhle kodwa onogcobho. Abaphethe komasipala nohulumeni ezweni lonke kufanele baqonde loku ngoba ukudidanisa lezi zinto zombili kuyimbangela yokungaphucuki endleleni omasipala abaphatha imali ngayo.

Isivumelwano nge-liquefied natural gas siyinqubekelaphambili – ingqapheli

NGEMVA kwengqophamlando yokusayina isisekelo sesivumelwano sokusungula isikhumulo se-liquefied natural gas (iLNG) sokuqala eNingizimu Afrika okuhlongozwa ukuthi sibeChwebeni laseRichards Bay, ingqapheli yezindaba zamandla ithe kuhle loku.

Impi yaseMiddle East iphazamisa ukukhula komnotho

IZIBALO ngesimo somnotho ngekota yokuqala yonyaka zibezinhle njengoba ziveze ukuthi umnotho ukhule ngo-0,5% kodwa osomnotho sebexwayisile ngokuthi sezivele zikhona izimpawu zokuthi ikota yesibili ayizukuhamba kahle, okubangelwa kakhulu yimpi equbuke eMiddle East.

Abantu baseNingizimu Afrika ababazondi abokufika – ingqapheli

NGEMVA kwezinyanga imibhikisho ngabantu bokufika eNingizimu Afrika ithe chithi saka ezweni, umengameli wezwe uthembise ukuthi uhulumeni uzosukumela izikhalo zabantu.

Abantu baseNingizimu Afrika bakhala kufanele – uRamaphosa

WULANGA KHANYILE NGEMVA kwemibhikisho esisabalele ezweni mihla yonke ikhala ngabantu bokufika, nesiqubule impikiswano phakathi kwezakhamuzi, umengameli wezwe uMnu uCyril Ramaphosa ugcine ephoqeke ukuphinde akhulume nesizwe. Ukhulume nesizwe ngeSonto ntambama. Le … Read More

Ukwehla kwamanani kadizili ngeke kwehlise imali yokugibela – inhlangano yabampofu

INHLANGANO elwela amalungelo abantu abaswele i-Abahlali baseMjondolo isinxuse uhulumeni nabantu abenza ucwaningo ukuthi beze emazingeni aphansi uzobona ukuthi azoncipha yini amanani ezimpahla njengoba ilitha kadizili yehle ngoR2,61 noR3,35 kuleli sonto. 

Imindeni yabahola kancane ayisakuthengi ukudla okwanele – ucwaningo

KUSINDA kwehlela emindenini yaseNingizimu Afrika njengoba izindleko zempilo zenza kubenzima ukuthenga igrosa enomsoco. Ucwaningo olusha lwePietermaritzburg Economic Justice and Dignity Group luthole ukuthi ukudla kuyabiza.

Phansi amaphaphu ngokususa uRamaphosa – izingqapheli

LUFANA nenunu engafi udaba lokuntshontswa kwezindodla zamadola epulazini likamengameli waseNingizimu Afrika uMnu UCyril Ramaphosa ngemva kokuthi iNkantolo yomThethosisekelo inqume ukuthi umbiko weSigaba 89, othinta lolu daba kwakungafanele uye kumalungu ePhalamende kodwa kwakufanele uqonde ekomitini elengamele izinhlelo zokususa umengameli.

INingizimu Afrika idinga isikhwama sezinhlekelele – uHlabisa

EZINSUKWINI ezimbalwa ezidlule kufe abantu abayisishiyagalombili, kwacekeleka phansi ingqalasizinda nemizi yabantu eNtshonalanga Kapa, eMpumalanga Kapa, eNyakatho Kapa, eFree State, eNorth West naseMpumalanga.

Imboni yokuvakasha ibalulekile ekukhuliseni umnotho – uRamaphosa

UMENGAMELI waseNingizimu Afrika uthi imboni yokuvakasha ineqhaza elibalulekile ekukhuliseni umnotho, ukudala imisebenzi nokuqinisekisa ukubambisana kwamazwe ase-Afrika.

UMasipala waseGoli uzolungisa izikhalo zomGcinimafa

UMASIPALA waseGoli usuthembise ukuthi uzozilungisa izikhalo zomNyango weziMali emva kokuthi ungqongqoshe walo mnyango uMnu u-Enoch Godongwana ethe uzoyimisa imali yokuwuxhasa uma ungaziyeki izinhlelo zokunyusa amaholo ezisebenzi ngoR10.3 billion.

Ziyaqhubeka izinhlelo zokuthola isisombululo eTongaat Hulett – Tau 

UNGQONGQOSHE womNyango wezoHwebo, iziMboni nokuNcintisana uMnu uParks Tau uthi bayaqhubeka nezinhlelo zokuqinisekisa ukuthi iTongaat Hulett ayivali njengoba befake uR200 million ukuqinisekisa ukuthi abahlenga ibhizinisi nenkampani kamacaphunakusale uMnu uRobert Gumede iVision Consortium bayavumelana ngezimali ezidingekayo ukuvuselela le nkampani. 

Akukho okungenziwa wuhulumeni ngamanani kapharafini – umGcinimafa

UBUSIKA yisikhathi lapho wonke umuntu edinga ukufudumala ngokubasa ama-heater, izimbawula nokudla okushisayo kodwa abantu abangaphezu kwango-500 000 abasebenzisa upharafini bangase baqhuqhwe ngamakhaza ngenxa yokubiza kukapharafini.

Umasipala usukumela ubuhixihixi bokukhokhela somabhizinisi

EMVA kokwanda kwamahlebezi okuthi osomabhizinisi abasebenzisana noMasipala waseThekwini ukulungisa ingqalasizinda yamanzi bazovalela izakhamuzi zalo masipala amanzi ngoba bengakhokhelwe, imeya uMnu uCyril Xaba ibize isithangami sabezindaba ukucacisa ngokukhokhelwa kwabo. Lesi sithangami besiseCity Hall, enkabeni yaseThekwini, KwaZulu-Natali, izolo.

Uhoxisiwe umthethosivivinyo ngobuchwepheshe obusamuntu

UBUCHWEPHESHE buholele ekutheni kushicilelwe umthethosivivinyo onemininingwane okungaqondakali ukuthi ivela kuphi kumthethosivivinyo wobuchwepheshe obusamuntu i-Draft National Artificial Intelligence (AI) Policy.

Umbiko omusha ukhombisa ukuthi i-Operation Vulindlela ithela izithelo

IYAVULEKA indlela ye-Operation Vulindlela njengoba umBiko weKota yesiNe ukhombisa ukuthi umsebenzi wayo wokuthuthukisa ingqalasizinda, ukulungisa ukuhambisa izimpahla, ukuhlinzeka abantu ngamanzi ahlanzekile nogesi kuyenzeka.

Ukuvaleka kwemali yeSassa kudala izinkinga ezintsha

KUYAKHALWA ngohlelo lokuqinisekisa ukuthi abantu abahola izibonelelo zikahulumeni ayikho enye imali abayitholayo ngemva kokuthi abanye abantu bengayiholanga impesheni yabo ngoba befakelwa imali yegrosa.

Inkantolo imise izinhlelo zokuvala iTongaat-Hulett

NGEMVA kokuthi i-Industrial Development Corporation (IDC) ifake uR200 million ezokwenza le nkampani iqhubeke nokusebenza cishe izinyanga ezimbili, wehlile umthwalo obusemahlombe abalimi nezisebenzi ezingaphezu kwango-40 000 zemboni kashukela.

I-Cash Paymaster Service iyalelwe ukukhokhela iSassa uR81 million

INKANTOLO yomThethosisekelo inqume ukuthi inkampani eyayiholela abantu izibonelelo zikahulumeni iCash Paymaster Services (iCPS) ikhokhele iSouth African Social Security Agency (iSassa) imali engaphezu kwangoR81 million.

Kuqhilike izihlathi kuvulwa isigayo somoba iGledhow Mill

INJABULO ibibhalwe ebusweni kubalimi bomoba emva kokuthi iphini likangqongqoshe womNyango woHwebo, iziMboni nokuNcintisana uMnu uZuko Godlimpi evule kabusha isigayo somoba iGledhow Mill KwaDukuza, KwaZulu-Natal, izoloi. 

Podcasts

Inqolobane

You cannot copy content of this page