IZWE lethu lidinga abantu abanamakhono bakwamanye amazwe ngokushesha kodwa uhlelo lokukhipha izimvume ezibavumela ukuzosebenza eNingizimu Afrika, phecelezi ama-visa, lwenza kube nzima ukubathola. Loku kwenza kube lukhuni ukuthi osomabhizinisi bakhulise izinkampani zabo.
KULE ngosi ngithanda sibheke udaba lwama“bhanoyi”, phecelezi ama-pyramid scheme.
IPULAZI labalimi besifazane elisebenzisa indlela yokutshala yezobuchwepheshe bokuzichelela, phecelezi i-hydroponic farming, ngelokuqala eliphethwe ngabantu besifazane abamnyama ezweni elidayisa amakinati ama-macademia phesheya.
INTOKAZI yaseMlaza, eThekwini, KwaZulu-Natali inqume ukuxosha ikati eziko ngokusungula ibhizinisi elingavamile elokishini, ibhizinisi elenza uphaya.
INTSHA eningi eqede isikole ebhekana nengwadla yokungawutholi imisebenzi. Intsha ekholelwa kwisiqubulo esithi “uzoyithola kanjani uhleli ekhoneni?” isivame ukuziphilisa ngokuvula amabhizinisi amancane.
UKUKHUPHUKA kokwehla kwamandla emali kuthe uba ngcono ngo-Ephreli njengoba kube wu-6.5%, kusuka ku-7.1% ngoMashi.
CISHE asisafuniseli ukuthi nakanjani kulobu busika ugesi uzocinywa ngokwesigaba sesishiyagalombili. Ukushoda kukagesi owu-15GW kuzosibeka esigabeni sesihlanu kanti uma kuke kwakhona enye into efayo, sizokhuphukela ezigabeni ezilandelayo kusukela lapho.
UKUTHATHA imalimboleko entsha noma ikhadi lesikweletu esisha ukuze ukhokhele ezinye izikweletu zakho ezincane wukuhlanganisa izikweletu eziningi imalimboleko ibe yodwa.
KULELI sonto kunodaba olungihlabe umxhwele lwensizwa yakwaJacobs uNigel, engahlangana nayo ngonyaka odlule.
UKUBIZA kukamanyolo kulezi zinsuku kuholela ekutheni abalimi basebenzise imali eningi bethenga umanyolo. Abanye sebeze banciphisa amasimu abawalimayo ngenxa yezindleko. Bahlale befisa ukuthi zehle izindleko zawo.
AKAPHATHEKANGA kahle ngelinye ilanga esamncane esikhungweni sezempilo kade egula. Wanquma ngaleso sikhathi ukuthi uzoba wudokotela oyophatha kahle iziguli. Kwaqondana nokuthi vele uyaziphuzela kwisayensi nezibalo.
ABANINGI bayichaza njengempuphu yoqobo yokwenza isiphuzo se-ginger emnandi kunazo zonke eNingizimu Afrika. Inhloso yabanikazi beGinja Gemere wukusiza abantu baziqalele amabhizinisi abo ngokuthenga le mpuphu bese beyazidayisela yona.
OSOMABHIZINISI abasafufusa bazoba sethubeni lokuthola abatshalimali abazoxhasa amabhizinisi abo engqungqutheleni yabatshalimali i-World Congress of Angel Investors WBAF yango-2023.
UMA iNingizimu Afrika ingakhishwa kwi-African Growth Opportunity Act (i-AGOA) ngeke kusho ukuthi ngeke isakwazi nhlobo ukuhweba neMelika kodwa kumqoka ukuthi ibulungise ubudlelwano bayo naleli zwe ukuze ivikele umnotho wezwe. Kepha futhi akusho ukuthi kufanele ivumele iMelika igcogcome ekhanda layo.
UNGQONGQOSHE wezeziMali uMnu u-Enoch Godongwana uthi uhulumeni kuzofanele uthole indlela yokonga uR37.4 billion ngo-2023/24 ukuze uvikele umnotho ngenxa yengcindezi edalwa yimali okufanele iholelwe izisebenzi zikahulumeni nosopolitiki.
INHLOSO yeBusiness Leadership South Africa (iBLSA) wukusungula indawo enhle osomabhizinisi abangasebenzela kuyona.
NAMHLANJE ngifisa sibheke udaba lwezibalo ezintsha zabantu abangasebenzi ezweni ezikhishwe izolo.
ZIMBILI izinto eziholele umfuyi waseTzaneen, eLimpopo, kwezolimo – uyise onebhizinisi lamaqanda nendawo adabuka kuyona.
IKHOMISHINI yokuNcintisana isiphakamise ukuthi iCompetition Tribunal iphasise ukuthi kuhlanganiswe iTakatso Aviation neSouth African Airways. Nokho kunemibandela ethinta amasheya nemisebenzi eyibekile.
UMNU uMfundo Mabaso, i-growth head yeFNB Home Finance, wumuntu olwela ukuthi abantu babe nemizi, kuthuthukiswe imigomo okuhloswe ngayo ukuthi kube nemizi ebiza kahle futhi ugxile kakhulu kbantu abangaxhaswa wuhulumeni.
UKUSEBENZA ngezinsuku ezithile obekwenziwa ngenkathi kuhlasele i-COVID-19 kumkhuthaze ukuthi asule emsebenzini ayofeza iphupho lakhe lokuzimela.
NGESONTO elidlule uKhomishana wesikhwama sikapoyinandi (i-UIF) uMnu uTeboho Maruping uxwayise izinkampani zaKwaZulu-Natali ngokuthi kuzovalwa ama-akhawunti azo asebhange futhi zidlelwe izimpahla uma ziqhubeka zingabambisani nabacwaningimabhuku.
UBENIKELA eGoli, eGauteng, ayothenga i-toilet paper bese engena umuzi nomuzi ngakubo eyidayisa. Loku sekugcine kuzale inkampani yakhe ekhiqiza leli phepha.
ISONGWA namhlanje ingqungquthela yaminyaka yonke yokugqugquzela ezokuvakasha e-Afrika, i-Africa’s Travel Indaba.
I-BUSINESS Leadership South Africa (iBLSA) isebenzela ukuqinisekisa ukuthi kunendawo efanele okusebenza kuyo osmabhizinisi. Loku kubalulekile ukuze kukhule umnotho, kutshalwe imali kube khona nemisebenzi.
NAMHLANJE kule ngosi sibheka indaba yesikweletu. Isikweletu yisimo sokuthola into manje kodwa uyikhokhele ngesinye isikhathi nenzalo ngaphezulu.
KULELI sonto ngithanda sibukisise futhi sicubungule kahle indaba yokuthi singabazali kumele sisukume sakhe ulwazi lwabantwana bethu ngamabhizinisi. Cha, loku akusho ukuthi wonke umntwana uzokhula abe wusomabhizinisi.
USEPHAKELA izitolo ezinkulu zokudla usomabhizinisi onebhizinisi elikhiqiza i-yoghurt namasi.
UNKSZ u-Annah Ngxeketo, unqume ukwenza izinto ngendlela ehlukile enkampanini yakhe yezokuthutha ngoba ngoba wabona ukuthi ibhizinisi lezokuthutha likayise alifinyelelanga lapho kwakufanele ngabe lafinyelela khona.
Usemncane wawuphiwa imali? Yebo, ngangiyiphiwa. Waqala nini ukuba ne-akhawunti yasebhange kanti wayivula kuliphi? Ngayivula eCapitec ngineminyaka ewu-17. Yini oyikhumbulayo nowayifunda ngemali ekukhuleni kwakho? Ngikhumbula ukuthi uR5 wawuyigugu kakhulu, (wawukhipha isidlo) … Read More
UMNYANGO wokuQasha neziSebenzi uxwayise izinkampani zaKwaZulu-Natali ukuthi uzomisa ukusebenza kwama-akhawunti azo asebhange futhi udle izimpahla zazo uma ziqhubeka zinqaba ukusebenzisana nabacwaningimabhuku abajutshwe ohlelweni “iFollow the money”.
KWETHULWE imali entsha eNingizimu Afrika izolo nezoqala ukutholakala namhlanje. IBhange loMbuso lithe le mali entsha ezokwethulwa kancane kancane iphuculiwe ukuqinisa ukuphepha kwayo ukuze kungabi lula kwabagaya imali ewumgunyathi ukuthi baphumelele.
UQHAMUKE nendlela yokukhangisa engejwayelekile emkhakheni akuwona ozama ukukhuphula ibhizinisi njengoba ema emgwaqweni kuhle kwabantu abadayisa izithelo, amaveji, uswidi nokunye.
NGIVAMILE ukubhala ngemizamo yethu yokuphucula indawo amabhizinisi asebenzela kuyo; okungaba yizixazululo zenkinga kagesi noma ukubhekana nezinselelo esinazo ngezokuthutha.
NAMHLANJE ngithanda sibheke isasasa esilibone ezinsukwini ezedlule ngesiphuzo esisanganise abantu abaningi emhlabeni nesesinedumela naseNingizimu Afrika.
ABALIMI abasafufusa bangenisile emkhakheni wokutshala amakhowa, umkhakha odinga imishini ebheka ukuthi izinga lokushisa lingakanani ukugwema izifo ezingabulala umkhiqizo.
Javascript not detected. Javascript required for this site to function. Please enable it in your browser settings and refresh this page.
To provide the best experiences, we use technologies like cookies to store and/or access device information. Consenting to these technologies will allow us to process data such as browsing behavior or unique IDs on this site. Not consenting or withdrawing consent, may adversely affect certain features and functions.
The technical storage or access is strictly necessary for the legitimate purpose of enabling the use of a specific service explicitly requested by the subscriber or user, or for the sole purpose of carrying out the transmission of a communication over an electronic communications network.
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
The technical storage or access that is used exclusively for statistical purposes.
The technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Manage consent