‘Imali iwumoya. Yiphathe kahle, nayo izokunakekela’

Kuleli sonto kuSAZIWAYO NEMALI sixoxa noKhanyo Makhathini, odume ngelika‘Queen Rejoice’. Uwumsakazi weNanda FM othula uhlelo lwasekuseni lwempelasonto i-The Morning ShakeUp, ne-Asilungiseni Sundays kusukela ngo-9 ekuseni kuya ku-12 emini. Unamava eminyaka ewu-16 esakaza kulesi siteshi. Useke wahlabana ngezindondo i-Best Magazine Show kumaMTN Radio Awards ne-Best Content Producer kwiNtandoyesizwe Awards

Imindeni yabahola kancane ayisakuthengi ukudla okwanele – ucwaningo

KUSINDA kwehlela emindenini yaseNingizimu Afrika njengoba izindleko zempilo zenza kubenzima ukuthenga igrosa enomsoco. Ucwaningo olusha lwePietermaritzburg Economic Justice and Dignity Group luthole ukuthi ukudla kuyabiza.

Ukuphela konyaka ugesi ungacinywa kufakazela ukusebenza kwezinguquko, kuloba uBusi Mavuso

SIHALALISELA i-Eskom ngokuthi sekuphele unyaka ugesi ungakaze ucinywe. Wushintsho olumangalisayo lolo kunaseminyakeni emithathu edlule lapho kwaba kwacinywa khona ugesi izinsuku ezingu-300, nokwadala umonakalo omkhulu emnothweni.

Izisebenzi zinelungelo lokuteleka – iNkantolo yomHlaba

NGENXA yokubona ukuthi izisebenzi emhlabeni jikelele zisacindezelwa nelungelo lazo lokuteleka uma zinganeme lisengcupheni, izinyunyana zamazwe ziye enkantolo yeziSebenzi yomHlaba enxuse i-International Court of Justice (i-ICJ) zifuna kuqinisekiswe ilungelo lokuteleka.

ITheku linconyiwe ngokuphatha kahle izimali

IKOMITI elengamele ukusebenza kwezimali zomphakathi iStanding Committee on Public Accounts (iScopa) lincome uMasipala waseThekwini ngokuthula umbiko onayo yonke imininingwane ngokuphatha izimali, ukuthumela izidingo kubantu nokuphatha umasipala.

Zithela izithelo izinguquko kwezokuthutha kodwa kufanele sibambe umgqigqo, kuloba uBusi Mavuso

IZINGUQUKO embonini yokuthutha izimpahla zimqoka empumelelweni yomnotho wethu. Asikwazi ukuncintisana ekudayiseni izimpahla kwamanye amazwe ngaphandle kwamachweba asebenzayo futhi okufinyeleleka kahle kuwona.

Ukuzikhulumela kumvulele ithuba lokuwashela amaBhokobhoko

UKUZIKHULUMELA kwenza insizwa edabuka eMgungundlovu, KwaZulu-Natali, yathola ithuba eliyingqayizivele namuhla esiwasha ijezi leqembu lombhoxo laseNingizimu Afrika. Yasizwa wukuqonda izikhulu bebhola lombhoxo eNingizimu Afrika yazazisa ukuthi inelondolo engawasha ijezi lamaBhokobhoko uma eseThekwini.

Umasipala uhlole amabhizinisi angayilandeli imithetho yokuhweba

UMASIPALA waseThekwini usebenzisana namaphoyisa, nomNyango wokuThuthukisa umNotho, ukuVakasha neMvelo KwaZulu-Natali uqinisa umkhankaso wawo wokulwa namabhizinisi angawulandeli umthetho nangabhalisiwe kulo masipala.

Phansi amaphaphu ngokususa uRamaphosa – izingqapheli

LUFANA nenunu engafi udaba lokuntshontswa kwezindodla zamadola epulazini likamengameli waseNingizimu Afrika uMnu UCyril Ramaphosa ngemva kokuthi iNkantolo yomThethosisekelo inqume ukuthi umbiko weSigaba 89, othinta lolu daba kwakungafanele uye kumalungu ePhalamende kodwa kwakufanele uqonde ekomitini elengamele izinhlelo zokususa umengameli.

Ukusondeza omasipala abakhulu akuziphuculi izinto, kuloba uJabulani Sikhakhane

UBUKHULU bukamasipala bubalulekile kodwa ngezizathu ezihlukene. Omasipala abakhulu, ngokwendawo abanayo noma abantu abangaphansi kwabo, basesimweni esifanele ukuzakhela nokuziphathela izinhlelo ezidinga imali eningi okungaba ngeyamanzi nengqalasizinda yokuhambisa indle. Nokho uma bebakhulu babakude nezakhamuzi bese bengazihambisi kahle izidingo kubantu.

INingizimu Afrika idinga isikhwama sezinhlekelele – uHlabisa

EZINSUKWINI ezimbalwa ezidlule kufe abantu abayisishiyagalombili, kwacekeleka phansi ingqalasizinda nemizi yabantu eNtshonalanga Kapa, eMpumalanga Kapa, eNyakatho Kapa, eFree State, eNorth West naseMpumalanga.

Imboni yokuvakasha ibalulekile ekukhuliseni umnotho – uRamaphosa

UMENGAMELI waseNingizimu Afrika uthi imboni yokuvakasha ineqhaza elibalulekile ekukhuliseni umnotho, ukudala imisebenzi nokuqinisekisa ukubambisana kwamazwe ase-Afrika.

UMasipala waseGoli uzolungisa izikhalo zomGcinimafa

UMASIPALA waseGoli usuthembise ukuthi uzozilungisa izikhalo zomNyango weziMali emva kokuthi ungqongqoshe walo mnyango uMnu u-Enoch Godongwana ethe uzoyimisa imali yokuwuxhasa uma ungaziyeki izinhlelo zokunyusa amaholo ezisebenzi ngoR10.3 billion.

Ziyaqhubeka izinhlelo zokuthola isisombululo eTongaat Hulett – Tau 

UNGQONGQOSHE womNyango wezoHwebo, iziMboni nokuNcintisana uMnu uParks Tau uthi bayaqhubeka nezinhlelo zokuqinisekisa ukuthi iTongaat Hulett ayivali njengoba befake uR200 million ukuqinisekisa ukuthi abahlenga ibhizinisi nenkampani kamacaphunakusale uMnu uRobert Gumede iVision Consortium bayavumelana ngezimali ezidingekayo ukuvuselela le nkampani. 

‘Zama izindlela zokwenza imali ihlale ingena’

Kuleli sonto kuSAZIWAYO NEMALI sixoxa noThembinkosi Booi, ocula umculo wokholo. Uwumsunguli weJampa amaFence Records. Udume ngeculo elithi Usathane uJampa amaFence. Yize eke wathatha ikhefu emculweni, usebuye ngamandla nge-albhamu entsha esihloko sithi Themba iNkosi, ayiqophe ngaphansi kwePika Records, okulindeleke ukuthi iphume kule nyanga. Kule albhamu usebenzisane nabadidiyeli bomculo okubalwa kubona uMojalefa Mjakes Thebe noMpumi Ndamase

Konke kumi ngomumo nge-Africa’s Travel Indaba

UMASIPALA waseThekwini ulindele izinkumbi zezivakashi, abakhangisi nabaholi bezokuvakasha basemhlabeni jikelele kwi-Africa’s Travel Indaba yalo nyaka.

Isinqumo sikahulumeni sokonga imali siklinya abantu abahluphekayo, kuloba uJabulani Sikhakhane

USIZO uhulumeni waseNingizimu Afrika olunika abathengi bakaphethroli nodizili luyisibonelo sobunzima obuthwelwe abantu abahluphekayo. Obunye balobu bunzima budalwa yindlela uhulumeni owenza izinto ngayo.

Akuyekwe ukucekela phansi izimboni kungaze konakale kakhulu, kuloba uBusi Mavuso

NOMA yiziphi izifiso iNingizimu Afrika enazo zokuvuselela izimboni zishabalala sibhekile. UmNyango wezoHwebo, iziMboni nokuNcintisana kufanele usihole ukushintsha izinto uma uthatha izimboni njengezibalulekile ekukhuleni komnotho weNingizimu Afrika. Uma uhluleka, kunesizukulwane saseNingizimu Afrika esizothwala kanzima.

Akukho okungenziwa wuhulumeni ngamanani kapharafini – umGcinimafa

UBUSIKA yisikhathi lapho wonke umuntu edinga ukufudumala ngokubasa ama-heater, izimbawula nokudla okushisayo kodwa abantu abangaphezu kwango-500 000 abasebenzisa upharafini bangase baqhuqhwe ngamakhaza ngenxa yokubiza kukapharafini.

Ukugada ingozi yinto ayizwa emithanjeni yegazi

YIZE athatha isinqumo esadumaza abazali bakhe, ibandla nomphakathi omkhulisile ngesikhathi eshintsha izifundo ayezenza enyuvesi, namuhla usevuna okuhle ngaleso sinqumo futhi neNingizimu Afrika iyahlomula.

Podcasts

Inqolobane

You cannot copy content of this page