Uvuka uzithathe kanjani ngemva koku‘shaywa’, kuloba uZama Simelane

EMASONTWENI amabili edlule kube nemibiko ethi emhlabeni jikelele kuhlaselwe noma ku‘shaywe’ izinkampani kusetshenziswa ama-server akwaMicrosoft. Loku kwenze ukuthi izinkampani zaseNingizimu Afrika, okubalwa namabhange kuzona, zaba sengcupheni. Udaba engilufundile ngale nto luthe iNingizimu Afrika ingenye yamazwe angaphephile emhlabeni ngenxa yokungazi ngezinto ezithinta ukuphepha kwi-internet, phecelezi i-cyber security. Yingakho-ke ngiphinda ngifisa ukudlula kuloku, ngigcizelele ubumqoka bokuhlala uqaphile kwezokuxhumana ngobuchwepheshe besimanje.

Bavuke bazithatha abadilizwa kwaRainbow Chicken njengoba sebengabalimi bezinkukhu ezithi bona. UZANELE MTHETHWA uxoxe nabo

KUGCWALISEKE isisho esithi ukuwa kwenye wukuvuka kwenye ezisebenzini ezadilizwa kwaRainbow Chicken eCato Ridge, entshonalanga yaseThekwini. Kwaqhuma isililo nxa zonke ngenkathi kudilizwa izisebenzi ezingaphezu kuka-100 kule nkampani, kwalala ikati eziko emindenini eminingi.

Isimo sakhe sokuzalwa, imfundo yakhe, isimo sakhe sempilo konke bekungenza kube lula ukuthi ahlale phansi dekle, atamuze umbuso noma abheke izindaba zakhe. Kodwa umntanenkosi usekhaleni lokuthuthukisa umphakathi wasemakhaya. Uxoxe noLANGA KHANYILE

KUNESISHO sesiNtu esithi ukuzalelwa emqubeni, okusho ukuba nenhlanhla yokuzalelwa ebukhosini noma ebugwilini. Yingakho izingane zezigwili noma abantwana basebukhosini zidume ngokuthi izinto zazo zilula, okwazo nje wukulindela ukudlula kwabazali, zidle ifa bese zitamuza ubumnandi.

Izimpawu zokubona baku‘shayile’ online, kuloba uZama Simelane

EMASONTWENI amabili edlule sinabe ngemizamo namasu okuphepha online kodwa-ke njengoba kuhlale kushiwo ukuthi ayikho into eyimfihlo online, kuyiqiniso ukuthi ngeke uthembele kuphela ekuvikelweni yi-anti-virus software ngoba nakuyona iphutha liyenzeka kanti futhi izigilamkhuba ze-internet ziyakwazi ukuyidida ngokuqhamuka namasu amasha okugadla angakavinjwa kwi-software yokuvika ingozi. Ngakho-ke usengangena engozini esizwe ngayo ezingosini ezedlule.

Ukuxakwa yizindlela zezinkampani ezinkulu nezazinqinda nenkolo yakhe kwamgqugquzela ukuthi asungule inkampani yakhe, okungenye yezinkulu kwezabantu abamnyama ezicwaninga amabhuku futhi ziluleke ngemisebenzi yobunjiniyela nezokwakha. Uxoxe noSLINDILE KHANYILE

KUNEZINTO ezimbili uMnu uZakhele Mkhize, umsunguli we-Entsika Consulting, azifunda ekhuleni kwakhe asabambelele kuzona nanamhlanje. Okokuqala wukuthi zimisele emsebenzini okuhlalele ngaleso sikhathi ungakhathazeki ngekusasa. Okwesibili wukuthi ungasabi ukucela usizo futhi nawe uselule isandla uma omunye umuntu edinga usizo ngoba yiyona ndlela yokwakha ubudlelwano nabantu.

Uthando lokupheka, ukuba yisiphekepheke nesizungu esibangwe wumgonqo kumholele ekusunguleni ibhizinisi lokwenza ujamu owehla esiphundu. Umnikazi walo uxoxe noSLINDILE KHANYILE

UKUFUNA into ehlukile angachitha ngayo isizungu ngesikhathi sikathaqa kumzalele ibhizinisi elikhula ngamandla.

UNksz uPhumelele Myeza, umsunguli wePure Elegance @Home usehlale ematasa ediliva izinhlobo zikajamu awenza ekhaya amakhasimende akhe angawuvali umlomo ngawo.

Ukubalekela ubungozi bokutheleleka nge-coronavirus nokunqena isiminyaminya endaweni yokuwasha imoto akusho ukuthi hlala nemoto exathukayo. Sekune-car wash yezinsizwa ezincane eza kuwena ekhaya, kuloba uSLINDILE KHANYILE

UKUWA kwenye wukuvuka kwenye. Sisho njalo isiZulu. Kunenqwaba yosomabhizinisi abakhalayo ngenxa yokuqubuka kweCovid-19 ngoba kuholele ekuweni kwamabhizinisi abo kodwa kukhona abahleka bodwa ngenxa yeminyango evulekile.

Osomabhizinisi basemalokishini abakhahlanyezwe yiCOVID-19 bathi akulahlwa mbeleko ngakufelwa. USLINDILE KHANYILE uyabika

OSOMABHIZINISI abasebenzela emalokishini eNingizimu Afrika bashayekile ngenkathi izwe livaliwe futhi kwabaningi babo imali ebingeniswa ngamabhizinisi abo yehlile ngaphezu kukahhafu. Yize kunjalo, abaningi bazimisele ukuqhubeka namabhizinisi abo uma izwe selivulwe ngokugcwele futhi abanye bayaqhubeka nokusebenzela emakhaya.

Uhlanganisa isayensi nezokukhangisa ebhizinisini elichuma usuku nosuku. Uxoxe noSLINDILE KHANYILE

UMSUNGULI wenkampani eyenza izikhangiso isebenzisa kakhulu ulwazi nezibalo enalo ngamakhasimende, phecelezi i-data), wangena kwezamabhizinisi eneminyaka ewu-13 njengoba wayesekwazi ukusebenzisa ikhamera, nayeyisebenzisa ukushutha abangani bakhe izithombe bese ebadayisela.

Isabelomali saKwaZulu-Natali sigxile ezinhlelweni zokuthuthukisa ingqalasizinda, ukulwa neCOVID-19 nokweseka izinkampani ezisafufusa. USLINDILE KHANYILE uyabika

ISABELOMALI sonyaka wezimali wango-2021/22 esisanda kwethulwa wumNyango wezeziMali KwaZulu-Natali sifakazele ukuthi uhulumeni uzibophozele ekulweni nokubhebhetheka kweCOVID-19, ukuvuselela umnotho ngokweseka osomabhizinisi abasafufusa nokuthuthukisa ingqalasizinda.

Ungomunye wabaholi bamabhizinisi abahlonishwayo eNingizimu Afrika njengoba ehlale elwela abantu abamnyama nabesifazane. Uxoxe noSLINDILE KHANYILE ngokungaxazulula inkinga yokuntuleka kwemisebenzi nokunye

NGENKATHI enza unyaka wesine ezifundweni zobudokotela, kwathi ngelinye ilanga esendleni elalele umsakazo wezwa umuntu omnyama ekhuluma, wachazeka yindlela ayeyibeka ngayo indaba yakhe nendlela ayekhipha ngayo isiNgisi ngamakhala.

Hlala uphephile online ngokwenza nokuqaphela lezi zinto, kuloba uZama Simelane

SEKUPHELE amasonto amabili, kanti manje siphakathi kwelinye isonto elihle futhi. Yebo, ngisafisa ukuthi uphephe online, ngakho sizoqhubeka lapho esasigcine khona emasontweni edlule. Sagcina sichaze i-online safety, saxoxa ngokubaluleka kwakho nezito eziyingozi esizenza online. Njengoba sesazi ukubaluleka kokuphepha online, siphepha kanjani na? Kukodwa ukwazi ukuthi uhlala endaweni enengozi, angithi? Kodwa kusizani ukwazi loko kodwa uma ungazi ukuthi uphepha kanjani engozini?

Kunezimpawu eziqhamuka kuhulumeni ezisilethela ithemba siwosomabhizinisi, kuloba uBusi Mavuso

NGESONTO eledlule ngabuyelwa yithemba lokuthi uhulumeni ugxile ekuletheni nasekwakheni umbuso osebenzayo ngenxa yezinto ezimbili. Okokuqala uMengameli uCyril Ramaphosa usebenzise incwadi yakhe ayibhala masonto onke ukubhunga ngohlaka okuhloswe ngalo ukuphucula indlela okusetshenzwa ngayo kuhulumeni, iNational Implementation towards the Professionalisation of the Public Service.

Kwezesayensi uyashelela, kwezobuciko nobugugu uyashibilika, kwezokuvakasha uyazintwezela. Lo makadebona emikhakheni ehlukene ulandise uLANGA KHANYILE ngohambo lwakhe

NGEMVA kokuphasa umatikuletsheni kwenye yama-boarding school aziwa ngokukhiqiza ubisi lwabafundi wayefisa ukuba wudokotela, nokho wagcina engalifakanga ijazi elimhlophe. Noma agcina engeyena udokotela owelapha iziguli kodwa namhlanje uwudokotela – udokotela ngokwemfundo.

Ukugulelwa yingane kuholele ekutheni asungule ibhizinisi eselisiza nezinye izingane. Umsunguli walo uxoxe noSLINDILE KHANYILE

KUTHIWA lapho izinto zimapeketwane khona yilapho okukhona ithuba lokwenza izinto ezintsha ngoba kusuke kudingeka isisombululo. Loku kumsebenzele owesifazane osemncane njengoba kuholele ekutheni asungule ibhizinisi eseliwole nemiklomelo yamabhizinisi ezwenikazi i-Afrika.

Kuyethembisa okuqhamuka kwiSabelomali, kuloba uBusi Mavuso

ISINQUMO (sangeSonto) sokwehlisela ukuvalwa kwezwe esigabeni sokuqala sizosiza abantu abaningi baseNingizimu Afrika babuyele emsebenzini futhi sizosiza ukuvuselela umnotho. Ukushintshwa komthetho wewashi kuzosiza kakhulu imboni yezindawo zokudlela cishe okuyiyona eshayeke kakhulu ngenxa yobhubhane nokuvaleleka. Isekhona imithetho eyinqandayo kancane kodwa kungcono ngoba isizokwazi ukucishe ivule nokudayisa utshwala njengokwejwayelekile.

Ukudeleleka komlimi ngenxa yeminyaka yakhe nomzimba wakhe akumvimbanga ukuthi afake isivuno sakhe ezitolo ezinkulu. Manje lezi zitolo ezaqala ngokumeya sezidla entendeni yesandla sakhe. Uxoxe noLANGA KHANYILE

LILODWA igama angachazwa ngalo umlimi waseMthatha, eMpumalanga Kapa. Uzulazayithole. Unjalo uNkk uSiphesihle Kwetana, oneminyaka ewu-26. Uma efuna into uyaphokophela aze ayithole. Ngaphezu kokuba wuzulazayithole unesinye isikhali – ukukhulunyelwa wumsebenzi wakhe, … Read More

ISabelomali sango-2021/22 sibi futhi simnandi embonini yezolimo. USLINDILE KHANYILE uyabika

IMBONI yezolimo ijabula ibuye nganeno ngesabelomali sika-2021/22. Iyakuthakasela ukuthi kunemali ehlinzekelwe ukuqhuba uhlelo lokubuyisela umhlaba kwababephucwe wona kanjalo nokutakula i-Land Bank kodwa ikhala iyazithulisa ngentela yogwayi notshwala, nethi izoyinyusela izindleko futhi ibeka imisebenzi engcupheni.

Kusinda kwehlela kuMboweni uma kubhekwa isabelomali sika-2021/22. Nokho zikhona izinto eziqinisa idolo. USLINDILE KHANYILE uyabika

UNGQONGQOSHE womNyango wezeziMali uMnu uTito Mboweni wethule isabelomali esifakazele ukuthi impela uma sekuzosa kuba mnyama kakhulu. Isithombe esivezwe yilesi sabelomali siyatshengisa ukuthi iseyinde indlela esazohanjwa ngaphambi kokuthi kulunge umnotho waseNingizimu Afrika kodwa zikhona izinto ezimbalwa eziletha ithemba.

Nakhu abakushilo ngesabelomali

USolwazi uBonke Dumisa, usomnotho: “Yisabelomali lesi esizama ukwenza into ebonakalayo, ke singabantu asiyi nganxanye singemanzi. Benze okusemandleni njengoba nezeMpilo zinikwe omunye uR8 billion wemigomo. Sithe uma siphela isabelomali, ngabheka ukuthi … Read More

Ukuhlala uphephile online, kuloba uZama Simelane

AYIKHO into esiyenze impilo yethu yaba lula ukudlula i-internet. Sikwazi ukwenza noma yini noma siye noma yikuphi ngokuphazima kweso. Sikwazi ukuthenga nokudayisa, sibuke amafilimu noma siye “esiqiwini”; konke sikwenza kwi-internet. Kodwa ngabe konke loku ngamakhekhe noswidi? Ngeshwa, akunjalo. Iqiniso lithi noma i-internet iyinhle kodwa futhi ingasilimaza.

KUNGABE uzoyisebenzisa kanjani uNgqongqoshe wezeziMali imali yentela eqoqiwe kodwa ebingalindelekile? USLINDILE KHANYILE uyabheka

NGOLWESITHATHU kuzokwethulwa isabelomali sonyaka wezimali u-2020/21 kanti osomnotho bathi enye into abayibheke ngamehlo abomvu wukubona ukuthi umNyango wezeziMali uzoyisebenzisa kanjani le mali elinganiselwa kuR150 billion obungayilindele njengoba kuvele ukuthi ukuqoqa intela kube ngcono kakhulu kunalokhu obekulindelekile.

Imisebenzi eyayithathwa njengehloniphekile ebantwini abamnyama wayeyisabisa okwegazi esakhula. Nokuhlupheka wayekusabisa okwenyoka. Namuhla usebe yisikhulu ezinkampanini ezinkulu ezihlukene. Ulandise uSLINDILE KHANYILE ngohambo lwakhe

WAYENGAZI ukuthi ufuna ukwenza muphi umsebenzi ngenkathi ekhula kodwa ayekwazi kahle yizinto ezine ayengafuni ukuba yizona. Uthi wayengakufuni ukuhlupheka, ukuba wumhlengikazi, uthisha nephoyisa.

Kuthiwa indlela ibuzwa kwabaphambili. Kodwa ngabe kusho ukuthini ngempela loku uma sikhuluma ngobudlelwano bokucathuliswa emsebenzini, phecelezi i-mentoring. USLINDILE KHANYILE uyabika

“MINA abantu abangicathulisayo ngiyazi bahlale bematasatasa, ngakho angibangi isicefe ngokubafonela njalo. Enye into engiyigadayo wukuthi bakubone ukuthi nami ngiwusizo empilweni yabo. Uyabona nje omunye wayedinga uDJ umntwana wakhe ezoba nomcimbi, ngambhekela uDJ futhi ngamkhokhela ngoba ngiyazi ukuthi nami ngelinye ilanga ngiyothola usizo olukhulu. (Ukucathuliswa)akubona ubudlelwano bokuthi wena uhlale uthatha nje.”

Ukuphinda umatikuletsheni kahlanu nokufelwa yimfuyo akumthenanga amandla umlimi omncane osehlabane ngethuba lokukhiqizela uSPAR wangakubo. Uxoxe noNOKWANDA NCWANE

EKHULA wayefisa ukuba wusomabhizinisi kodwa wayengazitsheli ukuthi lelo bhizinisi lingaba semkhakheni wezolimo. Kodwa namhlanje uMnu uMpho Mangquzana usengomunye wabalimi abasebancane kodwa osekucacile ukuthi banekusasa eliqhakazile.

Zonke izinsuku yena nethimba aliholayo bafana noDavide ebhekene noGoliyathi njengoba belwa nezinkampani ezinkulu ukusiza abathengi futhi bayazinqoba lezi zimpi. UKhomishana weKhomishini yokuNcintisana uxoxe noSLINDILE KHANYILE

ISIKHATHI okuphilwa kusona manje silawulwa wubuchwepheshe yonke ndawo futhi ayikho indlela yokukugwema loku. Kodwa ubuhle nemivuzo yobuchwepheshe nobuxhakaxhaka abufinyeleli kuwona wonke umuntu eNingizimu Afrika.

Kuhle ugawule ubheke indlela oziphatha ngayo ezinkundleni zokuxhumana ngoba kungakuphuthisela noma kukuqedele umsebenzi. UZANELE MTHETHWA uyabika

OKWAKOBANI ukulahlekelwa yithuba obukade ulithandazela lomsebenzi noma lebhizinisi? Phezu kokubamba umoya nokucela ukuthi abakini bakubheke kodwa ukuphunyuke kanjalo umsebenzi ngenxa yezono zakudala. Yiloku kanye okwehlele unobuhle obengomunye wabangenele umncintiswano kaMiss SA ngonyaka odlule.

Uzigwaza ngowakho uma ungekho online, kuloba uZama Simelane

Kusukela yasungulwa, i-internet nokusebenza kwayo isingene yagxila empilweni yethu, yathinta kakhulu indlela esenza ngayo izinto. Loku kuyiqiniso futhi kugqame esikhathini samanje noma njengoba kunobhubhane iCOVID-19 noma ngabe alukho. Abantu sebahlale bekwi-internet (noma be-online) kakhulu manje kunakuqala noma ngabe kungenxa yobumnandi, ukufunda, kukhona abafisa ukukuthenga noma “ukuya” emshadweni noma emngcwabeni.

Uma kukhulunywa ngomlando wezemidlalo eNingizimu Afrika liyobalwa igama lakhe. Emva kweminyaka ewu-25 esakazela abanye, usenesiteshi sezemidlalo esithi yena nesidlondlobalayo. Uxoxe noSLINDILE KHANYILE ngalolu shintsho

AMAKHOLWA athi uNkulunkulu akawuvali umnyango engeke avule omunye kanti isiZulu sithi ukuwa kwenye wukuvuka kwenye. Emva kokuxoshwa eSupersport, nokwase kumphinda njengoba naseSABC wake waxoshwa, kugcine kuyisibusiso kuMnu uRobert Marawa.

iNingizimu Afrika ilahlekelwa wuR14.5 billion ngonyaka ngemboni katshwala nogwayi engekho emthethweni, nokudlangile ngenxa yeCOVID-19. Uma kunganqandwa, ziningi izinkampani ezisemthethweni ezizowa. USLINDILE KHANYILE uyabika

KUDINGEKA ubuholi obunomgogodla futhi obengakhohlakele, ingalo yomthetho eqinile nomphakathi ongazibandakanyi nobugebengu ukulwa nokudlondlobala kwemboni yokudayiswa kwezimpahla ngokungemthetho kanjalo nempahla ewumkokotelo eNingizimu Afrika.

Podcasts

Inqolobane