Abasafufusa bahlonyiswe ngolwazi lokusebenza nohulumeni kwiDurban Business Fair. INTATHELI YOMBELE iyabika

KUCETSHISWE osomabhizinisi abebehambele iDurban Business Fair (iDBF) ngezindlela ezilula zokusebenzisana nohulumeni ngosuku lokuqala lwalo mbukiso wosomabhizinisi oba khona minyaka yonke eThekwini, KwaZulu-Natali.

Izikhulumi engqungqutheleni zithe akubhukulwe ngokuphindiwe ukuthuthukisa abantu besifazane e-Afrika. USLINDILE KHANYILE uyabika

KUFANELE iphuthunyiswe imizamo yokunciphisa igebe lokungalingani phakathi kwabesilisa nabantu besifazane e-Afrika, ngale kwaloko izwekazi lizogcina lihlulekile ukufeza loku njengokusho kwenye yezinjongo ezabekwa yiNhlangano yeZizwe. Lena yimizamo efana nokunyusa isibalo sabesifazane abafundayo, ukulwa nendluzula ebhekiswe kubantu besifazane nezingane nokubeseka ngokubacathulisa.

Ibonga iyanconcoza intsha ecijwe embukisweni wosomabhizinisi. Enye yayo ixoxe noNQOBILE NDLOVU

INTSHA engosomabhizinisi nefisa ukuba namabhizinisi ayiwuvali umlomo ngosizo eluthole embukisweni wosomabhizinisi obuhlelwe yiKhomishana yokuNcintisana iYouth in Business Exhibition eTshwane, eGauteng.

‘Luyatotoba usizo olunikwa abakhahlanyezwa yizikhukhula kanti uhulumeni awufundanga lutho enhlekeleleni yeCOVID-19.’ USLINDILE KHANYILE uyabika

UHULUMENI kuzodingeka uphucule indlela olekelela ngayo izakhamuzi uma kunezinhlekelele futhi kufanele izinhlaka zikahulumeni zisebenzisane kangcono kunendlela ezenza ngayo okwamanje.

Imizamo emisha yokugqugquzela ukuthi abantu bakuhlelele kahle ukuthatha umhlalaphansi ukuze bangahlupheki. USLINDILE KHANYILE uyabika

YISINYATHELO esihle ukwethula umthetho ozovumela abantu ukuthi bakwazi ukuphephela emalini yabo yempesheni ngesikhathi besasebenza kodwa bebe beqhubeka nokongela umhlalaphansi.

Abamabhizinisi behlukene ngemibono ngokudingeka kwenziwe ukulungisa i-Eskom. INTATHELI YOMBELE iyabika

IZINHLANGANO zosomabhizinisi aziboni ngaso linye ngesimemezelo esisanda kwenziwa wumengameli wezwe mayelana nemizamo eyenziwayo ukuxazulula inkinga yokucima ugesi osekuneminyaka ewu-14 ikhinyabeza umnotho waseNingizimu Afrika.

Nakuba kusekuningi okunye okudinga ukulungiswa ngezitimela kepha kuntwela ezansi eTransnet. INTATHELI YOMBELE iyabika

KUBUKEKA sengathi seziqala ukulunga izinto enkampanini kahulumeni ethutha izimpahla ngamachweba, izitimela namapayipi iTransnet. Kuleli sonto le nkampani yethule umbiko wayo wonyaka wezimali ophele mhla ka 31 ngoMashi 2022, lapho imemezele khona ukuthi yenze inzuzo ewuR5 billion.

Owaziwa ngamava kwezamabhizinisi uthembisa uku‘takula’ uKhongolose KwaZulu-Natali. USLINDILE KHANYILE uyabika

UKHULUMA izinto ezingayisa izwe phambili usomabhizinisi osenqume ukungena ngokugcwele kwezombusazwe. Kepha mukhulu umsebenzi ohlalele uMnu uSandile Zungu ngoba inhlangano ebusayo i-ANC ingcole kusuka phezulu.

Kuphenywa isikhwama sempesheni i-Akani Retirement Fund Administrators. INTATHELI YOMBELE iyabika

INKAMPANI yabantu abamnyama enkulu kunazo zonke ezilawula izikhwama zempesheni i-Akani Retirement Fund Administrators ithi izothathela inhlangano elawula le mboni iFinancial Sector Conduct Authority (iFSCA) izinyathelo zomthetho.

Sekuphase izicelo zomshwalense zikaR24bn zokukhokhela umonakalo wokutapa ngoJulayi. INTATHELI YOMBELE iyabika

UMSHWALENSE kahulumeni ohlinzekela izibhicongo iSouth African Special Risk Insurance Association (iSasria) usukhokhe uR24 billion, okuwu-80% wezicelo ezafakwa ngamakhasimende okwacekelwa phansi izimpahla zabo ngenkathi kutatshwa ngoJulayi ngonyaka odlule.

Osomabhizinisi abashayeka kutatshwa ngoJulayi ngonyaka odlule sebevuke bazithatha. USLINDILE KHANYILE uyabika

AMABHIZINISI acekelwa phansi ngenkathi kutatshwa izinto okwaqubuka ngoJulayi ngonyaka odlule asevuke qingqo. Nokho abanikazi bawo basazikhotha amanxeba futhi banovalo ngokuthi emva kwaso sonke lesi sikhathi kodwa akekho oseboshiwe futhi washushiswa.

Osomabhizinisi bancoma iTransnet ngomsebenzi wayo wokuvuselela ingqalasizinda. INTATHELI YOMBELE iyabika

UNGQONGQOSHE wamaBhizinisi kaHulumeni uMnu uPravin Gordhan usencome umsebenzi owenziwe yiTransnet ukulungisa umonakalo odalwe yizikhukhula ezihlasele ngo-Ephreli nangoMeyi emzileni emqoka wokuthutha izimpahla phakathi kwaseThekwini naseGauteng.

ITheku nemizamo yokulungisa umonakalo odalwe yizikhukhula emnothweni. USLINDILE KHANYILE uyabika

UMASIPALA waseThekwini wethule isabelomali sango-2022/23 esibuyekeziwe uchaza ukuthi umi kuphi ngesicelo sesibonelelo osifake emNyangweni wezeziMali sokulungisa umonakalo odalwe yizikhukhula ezihlasele ngo-Ephreli nangoMeyi, ezidale umonakalo olinganiselwa kuR5.8 billion.

Kunzima nxazonke kuhulumeni ngokungenelela odabeni lwentela kaphethroli. USLINDILE KHANYILE uyabika

KUNGENZEKA uhulumeni ugcine ungakwazanga ukuphinde ubuyisele intela kaphethroli i-general fuel levy njengoba izinkomba ziveza ukuthi isimo somnotho sisazoba nzima futhi namanani kawoyela eqhubeka nokudla amagalani njengoba izolo ebemi ku$122.08 umphongolo.

Abasafufusa bakhala ngomasipala abathi ubaphuca isinkwa. USLINDILE KHANYILE uyabika

OSOMABHIZINISI abasafufusa baKwaMhlabuyalingana, eNyakatho yeKwaZulu-Natali, bakhala ngomasipala ngokubabulala ngendlala njengoba bethi baxoshwe emakethe asebeneminyaka besebenzela kuyona. Basola omunye wabaphathi bakamasipala abathi usanda kuqashwa kanti uzenzela umathanda.

Iseyinde indlela okusafanele ihanjwe yiNingizimu Afrika ukuthuthukisa asafufusa ngobuchwepheshe kodwa sekuntwela ezansi. USLINDILE KHANYILE uyabika

AMABHIZINISI amancane asengozini yokuwa noma kuzoncipha inzuzo ayenzayo uma engayisukumeli indaba yokuguqula indlela asebenza ngayo ukuze ahambisane nobuchwepheshe besimanje kanti loku kubeka imisebenzi engcupheni.

Izingqapheli zixwayisa ngokuthi abathengi basazodonsa kanzima njengoba nemalimboleko kubhekwe ukuthi inyuswe. USLINDILE KHANYILE uyabika

KUSAZOTHATHA isikhathi ngaphambi kokuthi amanani okudla nokubiza kwezinye izinto, okudalwa wukwehla kwamandla emali kuyeke ukuqonga, kanti kudingeka ukuthi abathengi bazibambe ziqine ngoba nophethroli kulindelwe ukuthi unyuke ngamawala ngenyanga ezayo, ngaphandle uma uhulumeni uzophinde ungenelele.

Inyunyana ishaya amakhala ngesinqumo seBhange loMbuso nge-Ubank. USLINDILE KHANYILE uyabika

I-NATIONAL Union of Mineworkers (iNUM), engabanye babanikazi be-Ubank, ithi isinqumo seBhange loMbuso sokufaka leli bhange ngaphansi komlawuli yiqhinga lokuphoqa ukuthi ivume ukuthengwa yi-African Bank, nethi ifuna ukukhokha “utiki” owuR100 million ukulithenga lonke leli bhange.

Imininingwane yosizo lwemali kosomabhizinisi abakhahlanyezwe yizinhlekelele ezihlasela zilandelana. INTATHELI YOMBELE iyabika

UMNYANGO wezeziMali umemezele imininingwane yesikhwama sokulekelela osomabhizinisi akhahlanyezwe yiCOVID-19, udlame olwabheduka ngoJulayi ngo-2021 KwaZulu-Natali naseGauteng nezikhukhula ezisanda kuba khona.

Ongoti bathi akufundiswe abantu ngenkanankana yokuguquguquka kwesimo sezulu ukuhlenga impilo, umnotho nemisebenzi. USLINDILE KHANYILE uyabika

KUZODINGEKA zonke izinhlaka zomphakathi ukuthi zibambisane ukuphucula impilo yabantu ngezidingo ezihlukene ukunciphisa ingozi yezikhukhula ngoba asikho isisombululo esisodwa futhi abantu ngeke bayeke ukufudukela emadolobheni ngoba bebheka amathuba angcono emisebenzi.

Usengozini umnotho waseThekwini ngoba isenkulu ingozi yezikhukhula ngaphandle uma kutholakala isisombululo ngokushesha. USLINDILE KHANYILE uyabika

KUZOTHATHA izinyanga ezintathu ngaphambi kokuthi umnotho waseThekwini usebenze ngendlela obusebenza ngayo ngaphambi kokuhlasela kwezikhukhula ezibhoke ngesonto eledlule. Loku kulindeleke ukuthi kwehlise umnotho wedolobha ngo-1.8% njengoba idolobha lilahlekelwa wuR28 million ngosuku ngenxa yokuvalwa kwamabhizinisi ungakabalwa umonakalo owenzeke kwingqalasizinda.

Abalimi baxwayisa ngengozi uma ingasheshi ukulunga ingqalasizinda elinyazwe yizikhukhula. USLINDILE KHANYILE uyabika

KUMQOKA ukuthi kusheshiswe ukulungisa ingqalasizinda ecekeleke phansi KwaZulu-Natali ukuze kuzophinde kuqhubeke kahle ukuthutha izimpahla eNingizimu Afrika ngoba uma kungenzeki loku kungagcina sekunomphumela omubi emnothweni, ikakhulukazi kwezolimo.

Kukhuthazwe osomabhizinisi ukuthi babheke amathuba embonini ye-Halal bangagcini ngemikhiqizo yokudla kuphela. INTATHELI yoMBELE iyabika

UKWAKHA amathuba emisebenzi entsheni, ukufukula umnotho waseNingizimu Afrika nokulwa nobubha ngezinye zezinto ezigcizelelwe yizikhulumi ebezisengqungqutheleni yokuhweba nokutshala imali iKwaZulu-Natal Trade & Investment Indaba and World Halal Day ebiseThekwini.

Sigxile ekulweni nokuntuleka kwemisebenzi entsheni iSabelomali saKwaZulu-Natali. USIMANGALISO NTSHANGASE uyabika

YIZE umnotho waKwaZulu-Natali ukhombisa izimpawu zokusimama ngokuphelele kodwa amathuba emisebenzi esifundazweni aphansi kakhulu. Isibalo sabantu abaqashiwe sehle ngo-5.1% ngekota yesithathu yango-2021. Intsha yiyona eshayeke kakhulu, njengoba isibalo sentsha engasebenzi siku-59.3%.

Yiphupho nje elingeke lifezeke ukulawula intengo kaphethroli, kusho ongoti. USLINDILE KHANYILE uyabika

AKUKHO okutheni okungenziwa wuhulumeni ukulawula intengo kaphethroli ngoba ingxenye enkulu yayo yilena engekho ezandleni zawo njengoba kuya namandla erandi uma liqhathaniswa nedola laseMelika. Kunjalo nje mancane namathuba okuthi ayeke ukubamba intela exhasa iRoad Accident Fund (iRAF) neSouth African National Roads Agency (iSanral).

UGodongwana nemizamo yokulekelela izakhamuzi ukuthi zingaklinywa yizindleko zempilo. USLINDILE KHANYILE uyabika

UHULUMENI uzobhunga ngendlela okuklanywa ngayo inani likaphethroli ukubheka ukuthi ayikho yini indlela yokulibuyekeza. Loku ngeminye yemizamo ezokwenziwa ukuzama ukunciphisela abantu izindleko zempilo eziqonga mihla namalanga.

Liyadlondlobala ibhizinisi lokuthunga bomama abasizwe yiTransnet. INTATHELI yoMBELE iyabika

NGOKOMKHANKASO wayo wokusiza abantu besifazane baselokishini abadinga ukulekelelwa ngamakhono abo, iTransnet Port Terminal (iTPT) inikele nge-container nemishini eyisishiyagalombili enhlanganweni yomfelandawonye wokuthunga yaseChesterville, eThekwini, KwaZulu-Natali.

BAHLEKA bodwa osomabhizinisi abebekhangisa embukisweni okhuthaza ukuhwebelana kwamazwe ase-Afrika. Abanye babo baxoxe noSLINDILE KHANYILE

BABONA kuzovuleka eminye iminyango yokukhula abanye bosomabhizinisi abebekhangise ngemikhiqizo yabo embukisweni ogqugquzela ukuhwebelana phakathi kwamazwe ase-Afrika. I-Intra African Trade Fair (i-IATF) ebise-Inkosi Albert Luthuli ICC eThekwini, eGauteng, nephele ngeSonto.

Kuthiwa zinhle izinhlelo zokwethula ugesi ongaphehlwa ngamalahle inqobo nje uma zizovikela imisebenzi. USLINDILE KHANYILE uyabika

IZOLO kuphinde kwaqala ukucishwa kukagesi eNingizimu Afrika ngokwesigaba sesibili, nokuyinto u-Eskom othe izoqhubeka kuze kube wuMgqibelo. Lesi simemezelo sale nkampani ephehla ugesi siphinde sakhombisa ukuthi kuphuthuma kangakanani ukuthi izwe lithole ezinye izindlela zokuphehla ugesi.

Iyanda intsha nabamnyama abangena embonini ka-ice cream engenisa izigidi emhlabeni. USIMANGALISO NTSHANGASE uyabika

UMCIMBI wokujabula usuke ungaphelele uma zingekho izibiliboco. Esinye sezibiliboco ezihamba phambili wu-ice cream njengoba uyintandokazi kwabaningi. Akugcini nje lapho njengoba bebaningi nabawukhonze uma kushisa benzela ukuthiba ilanga.

Ongoti babheke ngabomvu udaba lwesibonelelo sikaR350 kwisabelomali saphakathi nonyaka. USLINDILE KHANYILE uyabika

NGESONTO elizayo uNgqongqoshe wezeziMali uMnu u-Enoch Godongwana uzokwethula isabelomali sakhe sokuqala. Nakuba isabelomali saphakathi nonyaka wezimali, iMedium-Term Budget Policy Statement, kungesiso esokwenza izinguquko ezitheni kodwa zikhona izinto ongoti ababheke ngamehlo abomvu ukuthi uzothini ngazo.

Nakuba besatabalasa kodwa kuntwela ezansi kosomabhizinisi abesembonini yezokuvakasha ngenxa yokuxhaswa. USLINDILE KHANYILE uyabika

UKUKHULA engenalo ikhaya kahle njengoba babehlala emjondolo kwamenza waba nesifiso sokuthi ngelinye ilanga abe nekhaya lakhe elicacile, angaziqhenya ngalo. Nokho ngokuhamba kwesikhathi lesi sifiso sivuse nentshisekelo yokusungula ibhizinisi lezakhiwo.

Kuleli sonto eligqugquzela ukuhlelwa kwemali uSLINDILE KHANYILE uxoxe nongoti abakucebisa ngokwenza loku kahle

NGOMSOMBULUKO izisebenzi zenye yezimboni ezinkulu eNingizimu Afrika, imboni yokusansimbi, ziqale isiteleka ngoba zifuna ukunyuselwa amaholo ngo-8% ekubeni umqashi ubeke etafuleni u-4.4% kulo nyaka. Amalungu iNational Union of Metalworkers of South Africa (iNumsa) athe azoteleka umqashi aze agobe uphondo njengoba ethe ngonyaka odlule azwelana naye ngesikhathi kungasebenzeki ngenxa yeCOVID-19.

Ongoti bezobugugu bageqa amagula ngesimo sobugugu nebhizinisi lalo mkhakha eNingizimu Afrika. Baxoxe noLANGA KHANYILE

“UMA simi ngeqholo kungenxa yokuthi sigqogqoshe kokhokho abaningi ababengamaqhawe.” Sisho kanjena isisho sase-Afrika.

Kunenhlasi yethemba ngenkinga yokushoda kukagesi ezweni. USLINDILE KHANYILE uyabika

SEKUPHINDE kwengezwa emizamweni yokuxazulula inkinga yokushoda kukagesi eNingizimu Afrika. Kuleli sonto inhlangano eyengamele ugesi iNational Energy Regulator of South Africa (iNERSA) iphasise amalayisensi ezinkampani eziyisikhombisa ezizoba ngabaphehli bakagesi abazimele.

Intsha ayifundele amakhono ayindlala ukunyusa amathuba okuqashwa, kusho ongoti. USLINDILE KHANYILE noSIMANGALISO NTSHANGASE bayabika

KUMELE intsha icophelele indlela ekhetha ngayo imisebenzi ezoyifundela ngokuqalaza emikhakheni okunamakhono ashodayo nadingwa wumnotho manje. Ngokwenzenjalo izokwandisa amathuba okuthola umsebenzi uma isiphothule isikole.

Kuyathokozisa ukubona ukubambisana okuhle phakathi kukahulumeni nosomabhizinisi, kuloba uBusi Mavuso

NAMI ngifisa ukuphosa esivivaneni ekwemukeleni umengameli omusha weBusiness Unity South Africa (iBUSA) uSolwazi uBonang Mohale nephini lakhe uMnu u-Adrian Gore. Bathatha izintambo ngesikhathi esimqoka. Bangabaholi amava abo aziwayo futhi banaso sonke isipiliyoni sokuthi kudingekani ukuze amabhizinisi asimame futhi asize iNingizimu Afrika ukuthi iphumelele.

Olunye usizo emabhizinisini akhahlanyezwe yizibhelu. USLINDILE KHANYILE uyabika

UMNYANGO wezoHwebo, iziMboni nokuNcintisana usuhlanganise usizo olunhlobonhlobo lokulekelela osomabhizinisi abathinteke ngenxa yezibhelu ezihlasele KwaZulu-Natali nakwezinye izindawo zaseGauteng ngenyanga edlule.

Kunezigidi zokuvuselela umnotho kodwa umphakathi kumele ukuqonde ukuthi ukucekelwa phansi kwengqalasizinda kwenza izwe ligidagide ndawonye. USLINDILE KHANYILE uyabika

UHULUMENI uzohlinzeka ngoR38.5 billion amabhizinisi nezakhamuzi ngezindlela ezihlukene ngenxa yezibhelu zokutapa ezibheduke KwaZulu-Natali nakwezinye izindawo zeGauteng emasontweni amathathu edlule.

Ungoti uthi akufanele basolwe osomabhizinisi abazophosa ithawula, bashaye bachithe uma sebekhokhelwe wumshwalense. USLINDILE KHANYILE uyabika

IZINKAMPANI eziningi sezikhiphe imiyalezo ezibophezelayo ekwakheni kabusha nasekuvuseleleni izitolo ezilimale ngenxa yezibhelu zangesonto eledlule. Nokho bakhona abazophosa ithawula kanti akufanele basolwe abasolwe ngalokho. Usho kanje ungoti wemboni yezakhiwo, uNksz uLynette Ntuli, oyisikhulu esiphezulu se-Innate Investment Solutions.

Amanye amabhizinisi ngeke esavuka ngemva kwezibhelu zokutapa. USLINDILE KHANYILE uyabika

“BAYISHISILE indawo yami kodwa abalushisanga uthando lwami. Ngizovuka noma ngingazi ukuthi kuzongithatha isikhathi esingakanani kodwa khona ngizovuka. Okubuhlungu nje wukuthi ukushayeka kwami wukushayeka (kwezisebenzi zami) futhi uma ngithatha isikhathi eside ukuvuka kusho ukuthi (nazo zizohlupheka) isikhathi eside.”

Izibhelu nokutapa kushabalalise amabhizinisi abadayisi basemgwaqweni asekhulise, afundisa izizukulwana. USLINDILE KHANYILE uyabika

OMUNYE wabadayisi basemgwaqweni onetafula esangweni lokuphuma eSiyaya, eMgungundlovu, KwaZulu-Natali, useneminyaka ecela ku-35 ondla umndeni wakhe ngalo njengoba edayisa amaveji kulona.

Ziseningi izinselelo ezinqinda ukukhula kwabalimi abamnyama njengokungatholi amatayitela ngesikhathi nokungaxhaswa ngendlela efanele uma sebebuyiselwe umhlaba. USILINDILE NYATHIKAZI uyabika

YIZE umNyango wezoLimo, ukuBuyiswa koMhlaba nokuThuthukiswa kweziNdawo zaseMakhaya usubuyisele u-50% womhlaba kahulumeni ukuthi ulinywe kodwa ukwesekwa kwabalimi abasha nokudluliselwa komhlaba ngokupheleyo kusazoba yizinto ezisazomhlupha ungqongqoshe walo mnyango.

Kwabaningi imali yomqashi iphela endleleni. Kwabangasebenzi ukunqena amehlo abantu akulibeki ibhodwe eziko. Ikhona imali ekudayiseni nasekuphanteni. UZANELE MTHETHWA uyabika

INGOMA yomculi wekwaito osashona uMandoza eyashisa izikhotha ngama-’90s yayithi “Uzoyithola kanjani uhlel’ ekhoneni”. Yize le ngoma yayidle nangesigubhu esisukumisa ngisho nesinedolo, umyalezo wayo wawucace bha futhi unesifundo.

Uhlelo lokusimamisa umnotho wasemalokishini nokuthi ‘zidle ekhaya’ luyaqhubeka. UMasipala uvule indawo yezigidigidi edayisa izinsimbi zezimoto nezindawo zabahwebi eMlaza

OHLELWENI oluyingqophamlando ezweni lokuthi kube nendawo yokuphucula indawo yokusebenzela yabahwebi abancane akade benamatafula ludle imali ewu-R22 million, kuyaqhutshekwa nokusimamisa umnotho wasemalokishini, njengoba kuvulwe indawo yabo eZimbuzini, eMlaza, eThekwini.

Idinga ukufakelwa izibuko eyezithuthi zomphakathi ezisebenza ngobuchwepheshe besimanjemanje. USLINDILE KHANYILE uyabika

KUNINGI osekushintshile ngenxa yokuthuthuka kobuchwepheshe emhlabeni. Enye yazo yindlela umphakathi othuthwa ngayo njengoba sekwaba khona izimoto umuntu azibiza “ngokugingqa isithupha” kwi-internet bese ifika qathatha lapho ekhona izomlanda, phelecezi ama-e-hailer.

IKhomishini yokuNcintisana ithi kuningi okudinga ukuguqulwa endleleni okuthuthwa ngayo umphakathi ukuze kuhlomule abagibeli. USLINDILE KHANYILE uyabika

INHLANGANO yamatekisi ezweni iSouth African National Taxi Council (iSANTACO) ithi imipumela yocwaningo obelwenziwa yiKhomishini yokuNcintisana ngemboni yokuthutha umphakathi ifakazela into esineminyaka ikhala ngayo futhi ithemba ukuthi kuloku uhulumeni uzolalela bese uthatha izinyathelo ezifanele.

Osomabhizinisi basemalokishini abakhahlanyezwe yiCOVID-19 bathi akulahlwa mbeleko ngakufelwa. USLINDILE KHANYILE uyabika

OSOMABHIZINISI abasebenzela emalokishini eNingizimu Afrika bashayekile ngenkathi izwe livaliwe futhi kwabaningi babo imali ebingeniswa ngamabhizinisi abo yehlile ngaphezu kukahhafu. Yize kunjalo, abaningi bazimisele ukuqhubeka namabhizinisi abo uma izwe selivulwe ngokugcwele futhi abanye bayaqhubeka nokusebenzela emakhaya.

Isabelomali saKwaZulu-Natali sigxile ezinhlelweni zokuthuthukisa ingqalasizinda, ukulwa neCOVID-19 nokweseka izinkampani ezisafufusa. USLINDILE KHANYILE uyabika

ISABELOMALI sonyaka wezimali wango-2021/22 esisanda kwethulwa wumNyango wezeziMali KwaZulu-Natali sifakazele ukuthi uhulumeni uzibophozele ekulweni nokubhebhetheka kweCOVID-19, ukuvuselela umnotho ngokweseka osomabhizinisi abasafufusa nokuthuthukisa ingqalasizinda.

Kuthiwa indlela ibuzwa kwabaphambili. Kodwa ngabe kusho ukuthini ngempela loku uma sikhuluma ngobudlelwano bokucathuliswa emsebenzini, phecelezi i-mentoring. USLINDILE KHANYILE uyabika

“MINA abantu abangicathulisayo ngiyazi bahlale bematasatasa, ngakho angibangi isicefe ngokubafonela njalo. Enye into engiyigadayo wukuthi bakubone ukuthi nami ngiwusizo empilweni yabo. Uyabona nje omunye wayedinga uDJ umntwana wakhe ezoba nomcimbi, ngambhekela uDJ futhi ngamkhokhela ngoba ngiyazi ukuthi nami ngelinye ilanga ngiyothola usizo olukhulu. (Ukucathuliswa)akubona ubudlelwano bokuthi wena uhlale uthatha nje.”

Kuhle ugawule ubheke indlela oziphatha ngayo ezinkundleni zokuxhumana ngoba kungakuphuthisela noma kukuqedele umsebenzi. UZANELE MTHETHWA uyabika

OKWAKOBANI ukulahlekelwa yithuba obukade ulithandazela lomsebenzi noma lebhizinisi? Phezu kokubamba umoya nokucela ukuthi abakini bakubheke kodwa ukuphunyuke kanjalo umsebenzi ngenxa yezono zakudala. Yiloku kanye okwehlele unobuhle obengomunye wabangenele umncintiswano kaMiss SA ngonyaka odlule.

iNingizimu Afrika ilahlekelwa wuR14.5 billion ngonyaka ngemboni katshwala nogwayi engekho emthethweni, nokudlangile ngenxa yeCOVID-19. Uma kunganqandwa, ziningi izinkampani ezisemthethweni ezizowa. USLINDILE KHANYILE uyabika

KUDINGEKA ubuholi obunomgogodla futhi obengakhohlakele, ingalo yomthetho eqinile nomphakathi ongazibandakanyi nobugebengu ukulwa nokudlondlobala kwemboni yokudayiswa kwezimpahla ngokungemthetho kanjalo nempahla ewumkokotelo eNingizimu Afrika.

Sikhona ngempela isidingo sokutatazeliswa yimigomo nemibandela emisha ezokwethulwa wuWhatsApp? USLINDILE KHANYILE uxoxe nongoti bezokuchwepheshe ngalesi siphithiphithi

BEKUPHITHIZELA kuWhatsApp nakwezinye izinkundla zokuxhumana ngendaba ebisegudwini yokuthi le nkampani “isizofunda futhi ilalele imiyalezo yethu”, “izontshontsha imininingwane yethu yasebhange” futhi “izobona yonke into esiyenzayo ocingweni”.

Abangcwabi ngenye yezimboni ezimatasa kakhulu njengoba abantu bebhubha ngapha nangapha ngenxa yeCOVID-19 kodwa le ndlela imali engena ngayo ngalesi sikhathi ayibajabulisi neze ngoba nabo ibalethele olunye utaku. UZANELE MTHETHWA uxoxe nabanye babo

KUSUKELA kuqale le nyanga abangcwabi bakhala isililo esifanayo ngokucinana kotshumo ngenxa yemingcwabo eminingi. Ngaphezu kokushoda kwemigodi, kuke kwashoda ngisho amabhokisi kanti njengoba esetholakala nje, asemba eqolo.

Podcasts

Inqolobane

You cannot copy content of this page