Amalungu amane ekomiti elithatha izinqumo ngamandla emali kwiBhange lomBuso avotele ukuthi imalimboleko ingashintshi, kwathi amabili avotela ukuthi yehle ngo-25 basis points. Isithombe: Sithunyelwe

IBange lomBuso liyigcine ku-6,75% imalimboleko

WUTHOBILE ZWANE 

IBHANGE lomBuso limemezele izolo ukuthi imalimboleko aliyishintshanga ku-6,75%.

Izolo umphathi weBhange lomBuso uMnu uLesetja Kganyago uthe amalungu amane avotele ukuthi ingashintshi imalimboleko, kwathi amabili avotela ukuthi yehle ngo-25 basis points. Ivoti lamalungu amane yilona eliphumelele, okusho ukuthi i-prime lending rate, inzalo amabhange aboleka amakhasimende ngayo, izohlala iwu-10,25%. 

UKganyago uthe njengoba amandla emali ebewu-3,6% ngoDisemba, eseduze kakhulu kwesilinganiso esisha semali esiwu-3%, babone ukuthi abangayinyakazisi okwamanje. 

Ukuqina kwerandi nokwehla kwamanani kawoyela ongahluziwe uthi kusizile ukwehlisa izindleko zabantu. 

Uzwakalise ukukhathazeka ngamanani okudla asazonyuka ngenxa yamatele aloku ebheduka ezifundeni ezihlukene zezwe. Ukunyuka kwezindleko zikagesi nako kuyamkhathaza, wabalula ukuthi izibalo zeNational Energy Regulator South Africa (iNersa) ezintsha zingase ziholele ekutheni i-Eskom inyuse ugesi ngaphezu kwango-10% kulo nyaka esikhundleni sango-5,36% ebumenyezelwe yiNersa. 

Loku kulandela iphutha ekubaleni imali i-Eskom eyikweletwa ngabantu, elizoyisusa kuR54 billion, iye kwewuR76bn.

FUNDA NALAPHA: https://www.umbele.co.za/2026/01/28/ibhange-lombuso-lingase-liyehlise-imalimboleko-osomnotho/

Isikhulu esiphezulu saseFNB uMnu uHarry Kellan sithe noma ngabe ingehlanga imalimboleko kuloku kodwa balindeleke ukuthi umnotho wenze kangcono kulo nyaka, wabalula ukuqina kwerandi, ukwehla kwawoyela namandla emali aphansi njengezinto ezizokwenza ukuthi iBhange lomBuso lehlise imalimboleko emhlanganweni walo wangoMashi.

Usomnotho waseFNB uNkk uMamello Matinca-Ngwenya uthe ukusuka kweNingizimu Afrika ohlwini lwamazwe angenamithetho eqinile yokuvimbela ubushokobezi nolwe-European Union lwamazwe ayingozi kugqugquzela abatshalimali ukuthi babheke kuleli zwe. 

Uthe ukuqina kwerandi nokudayisa kahle kwemikhiqizo embiwa ezimayini nako kuyasiza ukwakha isithombe esihle kubatshalimali. 

Inhloko ye-Macro Economic Research eStandard Bank uDkt u-Elna Moolman ithe iBhange lomBuso lilindele ukwehlisa amandla emali ngo-75 basis points kusukela manje kuze kubewunyaka ozayo ngenxa yezinto ezenzeka emnothweni womhlaba. Ithe uma kungekho okuzokhuphula amandla emali loku kungenzeka masinyane. 

Inhloko ye-Agribusiness ophikweni lwe-Business and Commercial Banking eStandard Bank uMnu uBrendan Jacobs igqamise ukuthi yize ingehlanga imalimboleko kodwa ukwehla kwayo kaningana ngonyaka odlule kuwehlisile umthwalo wezikweletu kubalimi. 

Umkhulumeli weCongress of South African Trade Unions ezindabeni zasePhalamende uMnu uMatthew Parks uthe baphoxekile ukuthi iBhange lomBuso aliyehlisanga imalimboleko yize selisehlisile isikali samandla emali. 

Uthe loku akuzisizi izisebenzi nabantu baseNingizimu Afrika ngoba amaholo awanyuki ngemali eyanele ukufeza zonke izidingo zabo.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Podcasts

Inqolobane

You cannot copy content of this page