Usomnotho ogxile kwezentuthuko uNks uPhelisa Nkomo

Ayivune abantu besifazane imigomo yokuthola umhlaba: ingqapheli. U-ANNA MAJAVU uyabika

UHULUMENI kufanele asebenzise inyanga yabesifazane u-Agasti ukwethula izindlela ezintsha ukusiza amabhizinisi asafufusa athole umhlaba. 

Leli yikhwelo elihlatshwa wusomnotho ogxile ezindabeni kwezentuthuko, uNks uPhelisa Nkomo.

Uthi ukuntula umhlaba nengqalasizinda “yinselelo esiqhubeke isikhathi eside” emabhizinisini amancane kanti kwenza ukuthi kube lukhuni ukuthi aqhubeke kahle uma ephoqeka ukuthi asebenzise imadlana anayo ukukhokha irenti. 

UNks uNkomo uthi amabhizinisi asafufusa ayakwazi ukumelana nezinto ezizumayo ngoba awaqashile abantu abaningi futhi awanazindleko eziningi. Nokho, ukuphatha amabhizinisi usebenzela ekhaya kunzima. 

Uthi: “Amabhizinisi asezindaweni zasemakhaya adonsa kanzima kakhulu kunasemadolobheni ngoba awanazo ngisho izinto abangabambisa ngazo emabhange uma efuna ukuboleka imali. Athembele emhlabeni olawulwa yinkosi nemizi (yabanikazi bawo) ukuze abenendawo azosebenzela kuyo nasemindenini yabo. Iningi lamabhizinisi asezindaweni zasemakhaya lithembele osizweni oluqhamuka ezihlotsheni ezikwamanye amazwe nezihlala kwezinye izifundazwe.”

Ukungabi nomhlaba owenele abangalima kuwo kwenza ukuthi “yize amabhizinisi asafufusa ezindaweni zasemakhaya ebonakala ekwazi ukubekezela kodwa athembela ezinkampanini ezinkulu lapho ethenga khona ukudla bese ekudayisela wona futhi la makhasimende nezinkampani ezinkulu eziwacathamelayo. Ambalwa amabhizinisi amancane asemakhaya asezitholele amakhasimende. Uma enomhlaba ayalima, adayise; ilawo mabhizinisi akhulayo ngokuhamba kwesikhathi,” kusho uNks uNkomo. 

UNks uNkomo uqhube wathi uhulumeni uziphuthisela ngamathuba amaningi okuqinisa amabhizinisi ezolimo asafufusa. Uthi kufanele ngabe weseka izigodi ukuthi ziqale izinkampani zazo zokugaya ukuze zizikhiqizele impuphu yazo. 

Uthi kufanele ngabe bakhuthaza ukuthi kube nezimakethe zokudla, wathi kunezimakethe eziningi eziseduze kwemigwaqo lapho osomabhizinisi bedayisa khona amaveji nezithelo, kwesinye isikhathi kuze kuphele iminyaka ewu-15. 

Uthi uma uhulumeni engakha ingqalasizinda efanele abangadayisela kuyo, enezindawo ezimbozeke kahle nezindlu zokuzikhulula kulezi zimakethe ezimatasa, lawo mabhizinisi angaba yingxenye yezimakethe ezisebenza kahle.

“Loku kusho ukuthi eNingizimu Afrika indlela okwenziwa ngayo umgomo womnotho ivuna amadoda. Amanye amabhizinisi abantu abesifazane adayisa umbila, amasi nezinkukhu eceleni komgwaqo. Sekuphele cishe iminyaka ewu-30 kwaba khona uhulumeni wentando yabantu. Kufanele ngabe uhulumeni uyazi ukuthi iyiphi indlela efanele yokubeseka,” kusho uNks uNkomo. 

Uphakamisa ukuthi umasipala ngamunye kufanele uqoqe imininingwane ngamabhizinisi amancane endaweni futhi uhlinzeke lonke ibhizinisi ngayo yonke ingqalasizinda eliyidingayo ukuze lihwebe bese “uhlinzeka ngesibonelelo esizowaphungulela umthwalo wemali”.

Uthi amabhizinisi abantu besifazane ayaqhubeka nokuthwala kanzima ngoba ahlale emancane ahluleke ukukhulisa amabhizinisi awo. Uthe akukholakali ukuthi abesifazane bangadayisa utamatisi iminyaka ewu-20 kodwa bangaxhaswa ukuthi bakhulise umkhiqizo wabo ukuze bawuguqule bagcine sebedayis i-tomato sauce ne-tomato paste, okungasho ukukhula kwamabhizinisi abo. 

Wengeze ngokuthi umNyango wokuHweba, iziMboni nokuNcintisana kufanele uqale ukusiza amabhizinisi asafufusa akwazi ukuba yingxenye yakho konke embonini abasuke bekuyona.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Podcasts

Inqolobane

You cannot copy content of this page