Isimo sezulu ngenye yezingozi ezinkulu emnothweni waseNingizimu Afrika, kuloba uJabulani Sikhakhane
UKUGUQUGUQUKA kwesimo sezulu okuhambisana nokwanda kwezikhukhula noma isomiso kuzokwenza amabhange aseNingizimu Afrika angabimagange ukubolekela izinkampani ezithathwa ngokuthi ukusebenza kwazo kusengcupheni ngenxa yalezi zinguquko. Nezisezindaweni ezihlaselwa yizikhukhula kakhulu nazo zizozithola kule nkinga.
Loku kuvezwa wucwaningo olwenziwe wosomnotho abathathu base-Italy, imiphumela yalo eshicilelwe iBhange lomBuso ezweni. Lo mbiko ungenye yezixwayiso ngezingozi umnotho wezwe obhekene nazo. Zanda nje lezi zingozi, usuvele umnotho wezwe uneminyaka engaphezu kweyishumi ukhula ngezinga eliphansi, osekunyuse isibalo sabantu abantula umsebenzi.
Bexwayisa ngokuthi imiphumela yocwaningo lwabo ikhombisa ingozi amabhange ezwe, izimboni nomnotho wonkana ezweni obhekene nayo ngenxa yokuguquguquka kwesimo sezulu.
Bathi abalawuli embonini yezezimali – okufaka amabhange, izikhwama zempesheni nezinkampani zomshwalense – kufanele balusukumele lolu daba. Imigomo yabo yokulawula le mboni kufanele ibheke ingozi eqondene nokuguquguquka kwesimo sezulu.
Izinguquko zesimo sezulu zidalwa ukunyuka kwezinga lokushisa emhlabeni jikelele. Ukunyuka kokushisa kudalwa wukwanda emkhathini kwesisi esingcolisa umoya, okudalwa wukusebenzisa amalahle ezimbonini efana nekhiqiza ugesi nowoyela ongahluziwe, okwenziwa ngawo uphethroli, udizili namanye amafutha.
Ukusebenzisa amalahle nowoyela kusize kakhulu ukuthuthukisa iminotho yamazwe, ikakhulu aseNtshonalanga asethathwa njengasethuthukile ngokwamazinga empilo. Ukushisa amalahle namafutha enziwa ngowoyela kusukela ngeminyaka yama-1800, okuyisikhathi sokuqala kokwanda kwezimboni emazweni aseNtshonalanga anjengeNgilandi kwandisa amagesi anobuthi emkhathini njenge-carbon dioxide.
Ukwanda kwalobu buthi emkhathini kunesandla esikhulu ekunyukeni kwezinga lokushisa emhlabeni. Loku kwenzeka ngenxa yokuthi umhlaba wonke ufudunyezwa yimisebe yelanga. Ingxenye ebalelwa ku-30% yokufudumala etholakala kule misebe iyafika emhlabeni kodwa ibuye iphindele phezulu.
Nokho eminye imisebe ayisakwazi ukubuyela phezulu, osekunyuse izinga lokushisa ezweni, ikakhulu kusukela ngeminyaka yama-1980. Izinga lokushisa libalulekile esimweni sezulu. Yingakho nje sekwande izikhukhula kwezinye izindawo nesomiso kwezinye.
Ngenxa yalezi zinguquko, amazwe omhlaba avumelana ngezinyathelo okufanele zithathwe kanti zihlukaniswe kabili.
Okokuqala, izinyathelo eziphathelene nezinguquko okufanele zenziwe ukuze kusetshenziswe izindlela zokuphehla ugesi ezingangcolisi umkhathi. Ekuphehleni ugesi sekwanda ukusebenzisa imisebe yelanga nomoya.
Okwesibili, izinguquko ezibhekene nemizamo yokunyusa izinga lamazwe okumelana nokwanda kwezikhukhula nesomiso. Phakathi kwalezi zinguquko singabala eziphathelene noshintsho endleleni yokwakha amabhilidi nemigwaqo ukuze kumelane nezikhukhula. Kwezolimo, iyanda imizamo yokutshala ngendlela engasebenzisi amanzi amaningi.
FUNDA NALAPHA: https://www.umbele.co.za/2022/04/20/asisukume-sizilungiselele-ukuguquguquka-kwesimo-sezulu-kuloba-ubusi-mavuso/
Ingozi ngokusebenza komnotho wezwe nemboni yezezimali iqhamuka kuzo zombili lezi zinyathelo. Osomnotho base-Italy babika ukuthi ushintsho okudingeka lwenziwe yizimboni ezithile ngendlela okuphehlwa ugesi ngayo ingadala amabhange angabimagange ukubolekisa ngemali kulezi zimboni. Inkinga lapha wukuthi noma yiluphi ushintsho luhambisana nengozi engenza amabhange kulesi simo angabi magange ukubolekisa ngemali.
Isizathu sesibili esingenza amabhange alahlekelwe wumdlandla wokubolekisa ngezimali wukwanda komonakalo adalwa yizikhukhula. Amabhange avame ukudinga isibambiso uma ebolekisa ngemali. Kungabayibhilidi noma umhlaba. Ukwanda kwezikhukhula kubeka engcupheni le nhlobo yezibambiso, amabhilidi angabhidlizwa yizikhukhula, okungenza ibhange lisale lingenasibambiso.
Sekwandile futhi nokungabaza kwezinkampani zomshwalense zokuthengisa imishwalense ezindaweni ezithathwa ngokuthi zivame ukuhlaselwa yizikhukhula. Sekunetemu lalesi simo sezindawo ezihlaselwa yizikhukhula, phecelezi i-natural disaster clustering.
Zonke lezi zingozi zandisa amathuba okuthi izinkampani noma abanye ababoleka ngemali emabhange ngeke babenamandla okuyikhokha. Uma umkhiqizo wenkampani uzophazamiseka ngoba ifemu yayo imuke nezikhukhula kungasho ukuthi ayingenisi mali isikhathi esithile, okungenza ingakwazi ukumelana nezikweletu zayo.
Ukwanda kwezinkampani nabantu abangasakwazi ukumelana nezikweletu zabo kungabeka amabhange engcupheni, okungaphinde kwandise ukungabinamdlandla kwawo ukubolekisa ngezimali.
Osomnotho base-Italy bathi amafemu asengcupheni kakhulu yilawo asebenzisa kakhulu iziphehlimandla nezindlela zokukhiqiza izimpahla ezingcolisa umkhathi kakhulu (njengawamakhemikhali nawensimbi). Nazinze ezindaweni ezibanezikhukhula kakhuku asengcupheni.
Bathi ukwehla komdlandla wamabhange wokubolekisa ngemali ezimbonini okufanele zenze uguquko ekusebenzeni kwazo ukuze zehlise umkhiqizo wobuthi obungcolisa umkhathi kunganciphisa izinga umnotho wezwe lokwenza izinguquko ezidingekayo ngesimo sezulu.
Bahlongoza ukuthi abaphathi bezwe kufanele basebenzisana nemboni yezezimali ukwenza amasu okwehlisa ingozi emabhange abhekene nayo ngenxa yalesi sisimo.
Alikho nokho ithemba elikhulu ngaloku njengoba iziphathimandla zaseNingizimu Afrika zinomlando omude wokuhluleka ukusukumela izinto.
Nokho ukuhluleka ukusukumela lesi simo kusho ukwanda kwamafemu azophoqeka ukuvala, kwande abantu abantula umsebenzi futhi kwehle nenani lezinkampani ezikhokha intela.


