UMnu uPaul Makube, usomnotho omkhulu wezolimo eFNB Izithombe: Sithunyelwe noSlindile Khanyile

Basadonsa kanzima abathengi kodwa likhona ithemba ngamanani okudla. USLINDILE KHANYILE uyabika

KUQHUBEKILE ukunyuka kokwehla kwamandla emali ngoMashi kwafinyelela ku-7.1%, kusuka ku-7.0% ngoFebhuwari. Kanti ukunswinyeka kwabathengi kubonakele njengoba nokudayiswa kwezinto kwehlile, obesekungokwesithathu izinyanga zilandelana.  

Nokho usomnotho uthi zikhona izinkomba zokuthi amanani okudla azoqala ukuncipha ezinyangeni ezizayo.

Lezi zibalo ezikhishwe yiStatistics South Africa izolo zitshengisa ukuthi ukudla, iziphuzo ezingenatshwala nezinto zokuthutha yikona okunyusa kakhulu ukwehla kwamandla emali.  

Phakathi kukaMashi wango-2022 noMashi wango-2023, ukudla neziphuzo ezingenatshwala zinyuke ngo-14% kanti kuyaqala ukuthi kunyuke kangaka kusukela ngoMashi wango-2009, lapho kwakhuphuka khona ngo-14.7%.

Ngenyanga edlule, ubisi, amaqanda, ushizi kukhuphuke ngo-13.6%, ukudla ngo-Ephreli wango-2022 obekunyuke ngo-3.7%. Indlela okunyuke ngayo ngalo Mashi iphezulu kakhulu kusukela ngoFebhuwari wango-2009, lapho kwakunyuke khona ngo-13.9%. 

Isinkwa ne-cereal, inyama, amafutha nofishi kuthe ukuba ngcono, njengoba kunyuke ngo-20.3% ngoMashi, okwehle kusuka ku-20.5% ngoFebhuwari. Inyama inyuke ngo-10.6%, ukwehla kunendlela eyayinyuke ngayo ngoFebhuwari, lapho kwakuwu-11.4% khona kanti amafutha aqhubekile nokwehla, nosekuyinyanga yesikhombisa kulandelana kwaba wu-16.0% kusuka ku-16.7%. 

Izibalo zithe Ukubiza kwesinkwa ne-cereal kuthe ukwehla

I-Stats SA ithe: “Ezokuthutha zinyuke ngo-8.9% ezinyangeni eziwu-12 kuya kuMashi kusuka ku-9.9% wangoFebhuwari. Loku kudalwe wukwehla kokunyuka kukapethroli osekuqhubeke izinyanga eziyisishiyagalombili izinyanga zilandelana, okufinyelele ku-8.1% ngoMashi kusuka ku-10.9% ngoFebhuwari. Loku kungaphansi kakhulu kokunyuka okwafinyelela ku-56.2% okwabonakala ngoJulayi ngo-2022.” 

Usomnotho omkhulu wezolimo waseFNB uMnu uPaul Makube uthe nakuba ukudla kuqhubeka nokunyuka mawala kodwa kuyabonakala ukuthi abakhiqizi bokudla abaphuthumanga ukudlulisela kubathengi ukunyuka kwamanani e-grain okuqale ngo-2022

“Ukuphikelela kokucinywa kukagesi ngo-2023 kubhebhezele isimo. Sikhumbule ukuthi loku kudla (isinkwa ne-cereal) kunesandla esikhulu njengoba kunyuka ngo-21%,” kusho yena. 

UMakube uthe ingcindezi edalwa wukucinywa kukagesi izoqhubeka ithwalise kanzima amanani okudla. 

“Nokho, amanani anyanga zonke kuleli zwe nakwamanye amazwe ayaqhubeka nokwehla, nokufanele kunciphise ukukhuphuka kwamanani okudla ngengxenye yesibili ka-2023. 

“Emhlabeni ukunyuka kwamanani okudla kuyehla njengoba izibalo zangoMashi zeFood and Agriculture Organization yeNhlangano yeZizwe ziveze ukuthi ehle ngo-2.1% osekuyizinyanga eziwu-12 zilandelana kwehla. Ehle ngo-20.5% ngonyaka,” kuphetha uMakube.

“Okumnandi ukuthi isivuno sasehlobo (kuleli zwe) silindeleke ukuthi sibe sihle okuyizindaba ezimnandi ngokwamanani okudla kulezi zinyanga ezizayo,” kwengeza uMakube. 

Ukunyuka kokwehla kwamandla emali kuthwalise abathengi ngezindlela ezihlukene njengoba kuholele nasekutheni iBhange loMbuso linyuse imalimboleko okumanje imi ku-7.75% kanti i-prime rate (inzalo amabhange abolekisa ngayo abathengi) iwu-11.25%. 

I-Stats SA ithe ukudayiswa kwezinto, phecelezi retail trade sales, kwehle ngo-0.5% ezinyangeni eziwu-12 kuze kufinyelele kuFebhuwari kanti uma kuqhathaniswa uFebhuwari noJanuwari kulo nyaka kwehle ngo-0.1%.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Podcasts

Inqolobane

You cannot copy content of this page