Ukuphuma kwi-grey list yisiqalo – umGcinimafa

UKUPHUMA kweNingizimu Afrika ohlwini iFinancial Action Task Force (iFATF) efaka amazwe athathwa njengangenamithetho eqinile yokulwa nokushushumbisa imali nokuxhasa izinhlangano zabashokobezi i-grey list yisiqalo somsebenzi wokuqinisa izinhlaka zomthetho eNingizimu Afrika.

Ukuphuma kwi-grey list kunezifundo esingazisebenzisa kwezinye izinguquko, kuloba uBusi Mavuso 

KUFANELE sijatshulelwe isimemezelo sangesonto elidlule sokuthi iNingizimu Afrika isiphumile ohlwini okufakwa kulona amazwe athathwa ngokuthi awanayo imithetho eqinile yokulwa nokushushumbisa imali i-grey list yeFinancial Action Task Force (iFATF). 

Ukhuthazwe wububha onenkampani ecwaninga amabhuku yabamnyama

NGESIKHATHI elwela ukushintsha izifundo ayezenza eseku-Grade 11 ngoba esefuna ukufunda iziBalo wayephokophele ukushintsha impilo yakhe neyezingane zakubo engazi ukuthi uzogcina eshintsha nenqwaba yeminye imindeni.  

Umnotho wezwe awukhuliswa wukukhangeza – Motsepe 

USIHLALO we-African Rainbow Minerals uMnu uPatrice Motsepe uthe iNingizimu Afrika idinga imigomo ebheka ukukhula komnotho nenhlalakahle yabantu futhi ineqhaza emnothweni kodwa loku yinto okufanele uhulumeni uyenze ngokubambisana namabhizinisi. 

Ususondele umnqamulajuqu wokukhokha intela 

ABAKHOKHINTELA ababanjelwa intela emiholweni bayakhunjuzwa ukuthi umnqamulajuqu wokubika kumqoqiwentela eNingizimu Afrika iSouth African Revenue Service (iSars) imininingwane yemali abayiholile ngonyaka wezimali u-2024/25 wuMsombuluko ozayo. 

‘Gada umjolo ungakubhayizisi emalini’

Kuleli sonto kuSAZIWAYO NEMALI sikuphathele ‘uPhuzekhemisi’, ogama lakhe wuZibokwakhe Mnyandu, umqambizingoma, umculi nomshayisiginci kamaskandi. Phakathi kwamanoni aziwa ngawo kubalwa Imbizo, Inja Yami, Amakhansela, Ijele namanye. Kwezinye izindondo aseke wahlabana ngazo kubalwa i-Best Traditional Performance in Nguni Award kuma-1st Annual South African Music Awards neLifetime Achievement Award kuma-20th Annual Sama

Kubekwe uR40 million wezinhlelo zamanzi nokuthutha indle

UKUQINISEKISA ukuthi umkhakha wamabhizinisi abadayisi abanamatafula uMasipala waseThekwini ubuhlele ingqungquthela i-Informal Economy Development Summit kusukela mhlaka-7 kuyamhlaka-8 kule nyanga e-Inkosi Albert Luthuli International Convention Centre.

UMasipala waseThekwini wethule isikhungo semininingwane yezokuthutha umphakathi

NJENGOBA u-Okthoba kuyiNyanga yezokuThutha, uMasipala waseThekwini usanda kwethula isikhungo semininingwane yezinto zokuthutha zomphakathi iPublic Transport Information Centre.

Okufanele ukuqaphele uma unyula impesheni kwi-two-pot system – abeluleki

NGENYANGA esanda kudlula kuhlangane unyaka kusukela iNingizimu Afrika yethula umthetho ogunyaza abantu ukuthi banyule ebhodweni impesheni yabo yize singakafiki isikhathi somhlalaphansi, phecelezi i-two-pot retirement system, kanti njengoba abantu beqhubeka nokukhipha imali, kunezeluleko eziqhamuka eLiberty naseStandard Bank. 

Yinto engathi shu uhlelo olusha oluhlongozwa ngomasipala, kuloba uJabulani Sikhakhane 

AKUKHO mehluko otheni ozokwenziwa wuhlelo olusha lomNyango weziMali lokuzama ukufukula ukusebenza komasipala emadolobheni amakhulu ayisishiyagalombili aseNingizimu Afrika. 

Ukuphela kwe-Agoa yithuba lokuqala kabusha eNingizimu Afrika, kuloba uBusi Mavuso 

UKUPHELA kwesivumelwano sokuhwebelana ebesivuna amazwe athile e-Afrika uma ehweba neMelika i-African Growth and Opportunity Act (i-Agoa) ekupheleni kwenyanga edlule kuyizinkomba zokushintsha kwezinto phakathi kobudlelwano beNingizimu Afrika neMelika.

Abenzi betiye basemakhaya baya embukisweni omkhulukazi phesheya

UHLOBO lwetiye lomdabu laseLimpopo likhangiswa phesheya lapho izinkampani zokudla nezeziphuzo zaseNingizimu Afrika zidlana imilala khona ngemikhiqizo yazo embukisweni i-Anuga International Food and Beverage Trade Fair eseCologne, eJalimane. Lo mbukiso uqale mhlaka-4 kanti uphela kusasa.

Sidinga izinto ezizosisiza ngisho singasabhekene nenselelo yentela ebanjwa ezimpahleni, kuloba uBusi Mavuso

UMNOTHO womhlaba uyasimama uma izinto zicace kahle. Uma kungasenzeki amabhizinisi kufanele ashintshe indlela enza ngayo noma kuphele ngawo. 

Podcasts

Inqolobane

You cannot copy content of this page