Njengoba osomabhizinisi abancane benexhala ngentela ekhokhiswa izimpahla zaseNingizimu Afrika ezidayisa eMelika, isikhulu seBusiness Banking eTyme Bank uMnu uMiguel da Silva sibheka okuzokwenzeka kubona enyangeni ezoqala. Isithombe: Sithunyelwe

Amaphaphu aphezulu kosomabhizinisi abancane abadayisa izimpahla eMelika


KULE nyanga umengameli waseMelika uMnu uDonald Trump umemezele ukuthi intela yezimpahla zaseNingizimu Afrika ezidayisa ezweni lakhe izoba wu-30% uma kuqala u-Agasti. Izimakethe azenzi kahle kanti iNingizimu Afrika kufanele izilungiselele ukuthi izokhokha intela ethe xaxa. 

Yizindaba ezimbi lezi kosomabhizinisi abancane abadayisa izimpahla eMelika ikakhulu abasembonini yezolimo, eyezimoto neyezimayini. Ukunyuka kwentela kuzobanomphumela omubi emnothweni wonke kanti izingqapheli zithi kungase kuphele nemisebenzi yabantu ezimbonini ezithintekayo.

Nakuba isekhona inhlansi yethemba yokuthi izingxoxo eziphakathi kwamathimba aseNingizimu Afrika nawaseMelika zizokwenza umehluko kodwa umengameli uMnu uCyril Ramaphosa ucele izinkampani zakuleli zwe ukuthi zibheke ezinye izimakethe ezizodayisa izimpahla zazo kuzona. 

Uthi loku kuzosiza ukuthi iNingizimu Afrika ikwazi ukumelana nanoma yisiphi isimo esenzeka emnothweni wamazwe emhlabeni jikelele. 

Ziningi izinkampani zaseNingizimu Afrika eseziqalile ukubheka izimakethe ezintsha ezizodayisa izimpahla zazo kuzona. Seziqalile nokwenza izivumelwano namanye amazwe ase-Afrika ngaphansi kwe-African Continental Free Trade Area. 

Seziqalile nokubheka kwamanye amazwe angaphansi kweBrics, imbumba yamazwe adlelanayo kwezomnotho olwakhiwe yi-Brazil, iRussia, ne-India neNingizimu Afrika. Izinkampani ziyabheka naseSouth East Asia, eSaudi Aradia nase-United Arab Emirates. I-China imemezele ukuthi izimpahla ezivela emazweni awu-53 ase-Afrika okufaka neNingizimu Afrika ngeke ziyikhokhe intela,  okuzojabulisa osomabhizinisi abancane. 

FUNDA NALAPHA: https://www.umbele.co.za/2025/07/16/iningizimu-afrika-ifuna-ukuxoxa-notrump-ngentela-yezimpahla-ewu-30/

Ukunyuka kukagesi nophethroli kwandisa umthwalo osemahlombe osomabhizinisi abancane kodwa okuhle wukuthi amandla emali ayehla, okuyinto ezosiza osomabhizinisi abancane. 

Intela yaseMelika izocindezela osomabhizinisi abancane, abacindezelwe wukunyuka kwamanani kagesi, akaphethroli nokunye okunciphisa inzuzo ayenzayo. Izazi zithi amandla emali azohlala ngaphansi kuka-4% kulo nyaka. 

Umnotho awukhuli kahle njengoba umbiko ogcine ukuphuma uveze ukuthi ukhula ngo-0,4% ngekota. Umbiko wekota yesibili ngokukhula komnotho izophuma ngoJulayi 25. 

Kuhlukene imibono ngesimo seBhange lomBuso semalimboleko uma kuphela inyanga. Ezinye izazi zithi ngeke ishintshe, kanti ezinye zithi izokwehla ngo-25-basis points

Sithemba ukuthi iBhange lomBuso lizobeka phambili ukukhula komnotho, linganaki kakhulu ukulawula amandla emali kuloku. Uma imalimboleko iphansi kusho ukuthi abantu babanemali eningi abangayisebenzisa ukuthenga izimpahla abazidayisayo. Loku kusiza amabhizinisi amancane nasafufusa. 

Abantu abaningi balindele ukuthi uhulumeni, imboni ezimele nezinkampani ezisembonini yezimali basebenzisane ukusiza osomabhizinisi abancane ngemali nangamathuba okutshala kubo. Mhlawumbe uhulumeni ungenza imihlomulo ezosiza osomabhizinisi abancane, imboni ezimele itshale kubona futhi izinkampani zezimali zibasize ukubaboleka imali engenanzalo enkulu.

Yize kulindeleke ukuthi imali yokulekelela osomabhizinisi ibekhona kodwa abanye osomabhizinisi abancane abakwazi ukuyithola ngenxa yokuthi bangenisa imali encane noma abakasebenzi isikhathi eside.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Podcasts

Inqolobane

You cannot copy content of this page